Otse ja lühidalt vastates toob kevad kassikontserdid ja mure. Igal aastal vastu kevadet hakkame südant valutama saabuva nn kassipojahooaja pärast. Igal aastal saame esitada sama küsimuse – kas tõesti mitte midagi ei muutu? Sest kõik aina kordub ja kordub. Ikka ja jälle lähevad varjupaika saabuvate kasside numbrid lakke. Meie teame, et tegelikult mängitakse kasside kevadise pulmamängu ajal tulevaste eludega kulli ja kirja.

Mõista, mõista, mis see on? Lipp lipi peal, lapp lapi peal … Nende sõnadega algab vana Eesti mõistatus, mille vastust teab igaüks. Need sõnad iseloomustavad hästi Pärnu loomade varjupaika, sest varjupaigal pole oma maja, vaid see koosneb erinevas olukorras soojakutest, mida on lapitud aastaid.