Kui Sinu lemmikloom saab järglasi, ei saa kunagi olla täielikult kindel, et nad satuvad hoolitsevasse ja vastutustundlikku perre. Võib-olla saab Sinu lemmiku järglasest hulkuv loom? Hulkuvatel loomadel on keskmine eluiga koduloomadest palju lühem ning neid ähvardab tänavatel oht auto alla jääda, haigestuda ning inimeste vägivallatsemise ohvriks saada.

Loomadel ei ole järglaste saamine emotsionaalne ning läbimõeldud otsus, nad tegutsevad instinktide ajel. Emased loomad toidavad ning hooldavad poegi, kuni nad on võimelised ise hakkama saama, hiljem ei pruugi loomad oma järglasi isegi ära tunda. Selleks, et kassid ja koerad ei paljuneks, soovitame nad kastreerida/steriliseerida. Lemmiku steriliseerimine/kastreerimine on ühekordne kulutus ning omaniku ja looma jaoks kõige lihtsam.

Ringlevad müüdid

Põhjendused ning kahtlused, miks omanikud ei taha oma loomi kastreerida/steriliseerida on järgmised:

• loom peab saama vähemalt ühe pesakonna;

• looma kastreerimine muudab ta vähem “meheks”;

• lemmik läheb paksuks;

• kass ei püüa enam hiiri;

• operatsioon on ohtlik;

• lõikus on looma sandistamine;

• looma elukvaliteet langeb;

• isased väljas liikuvad kassid saavad teiste käest peksa;

• loomad muutuvad laisaks jne.
  
  

Need väited ei vasta tõele, kuid kahjuks leidub endiselt väga palju inimesi, kes just nendele põhjendustele toetudes oma lemmiklooma ei steriliseeri ega kastreeri. See toob kahjuks igal kevadel ja suvel kaasa palju soovimatuid loomalapsi, keda mitte keegi ei taha ja kes vaid suurendavad kodutute loomade probleemi. Paljud soovimatud järglased jõuavad varjupaika või leiavad hoopis oma lõpu nn ”loodusliku valiku” tagajärjel või omaniku käe läbi.

Positiivne mõju tervisele ja käitumisele

Lisaks sellele, et steriliseerimine ja kastreerimine aitab ära hoida soovimatuid pesakondi, võib see mõjuda positiivselt ka looma vaimsele ja füüsilisele tervisele. Steriliseerimine aitab vähendada emakapõletiku, piimanäärme-, emaka- ja munasarjavähi riski, muutes looma rahulikumaks ja sõbralikumaks ning hoides eemale võõraid ja haigusi edasi kandvaid kastreerimata isasloomi. Emaslooma jooksuaeg, tiinus ja imetamine on loomale kurnav ja stressirohke. Kastreeritud isased on aga tervemad ja rahulikumad, muutudes tavaliselt kodusemaks, sest ümbruskonnas indlevad emased ei ahvatle neid enam kodust ära jooksma ja teiste isastega kaklema. Kastreerimine aitab ennetada munandivähi teket, eesnäärme probleeme, perianaalsete kasvajate ja songade kujunemist.

Kastreeritud/steriliseeritud loomadel pole jooksuaega, nad ei erita lõhnu ega häälitse jooksuajale omaselt, ei meelita ligi võõraid loomi, reeglina ei märgista, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Üldjuhul saavad kastreeritud/steriliseeritud loomad omavahel paremini läbi ja nende agressiivsus väheneb. Kastreeritud/steriliseeritud loomad võivad kaalus juurde võtta, kuid kaal on kontrollitav kindlate söögikordade kehtestamise ning loomaga aktiivselt aja veetmisega.

Kas teadsid, et steriliseerimine ja kastreerimine:

• vähendab mitmete kasvajate riski;

• vähendab isastel loomadel soovi märgistada;

• vähendab soovi kodust ära joosta;

• on eetilisem, kui järglased omavoliliselt hukata.
  
  

Müüdid versus faktid

Kommenteerib loomaarst Tiina Toomet

Müüt: Loom peab saama vähemalt ühe pesakonna

Fakt: loom ei pea saama järglasi ja tema elukvaliteet selle all ei kannata.

Tiina Toomet: „Loomaomanikud kipuvad arvama, et nende lemmikloom peab kindlasti saama vähemalt ühe pesakonna, et olla täisväärtuslik loom. Veel on visalt kadumas veendumus, et lemmikloom peab tingimata ühe korra sünnitama. Arvatakse, et steriliseerimise või kastreerimise operatsioon traumeerib tema psüühikat ning seetõttu on kirurgiline sekkumine inimese poolt ebahumaanne populatsiooni kontrolli meetod. Loomad ei oska tunda kurbust sündimata järglaste pärast. Seega pole lõikusega kaasnevatel väidetavatel psühholoogilistel mõjudel mingit tõepõhja all.”

Müüt: Lemmikloom läheb paksuks

Fakt: nii võib juhtuda, kuid seda saab vältida sobiva ja tervisliku toiduga, mida peaks loomale andma nagunii.

 Tiina Toomet: „Üheks oluliseks kõrvalmõjuks on tõesti ülekaalulisus, mis mõjutab nii isaseid kui emaseid koeri ja kasse. Ülekaal viib teiste terviseprobleemideni nagu näiteks diabeet. Lahendus on tegelikult lihtne – tuleb vahetada kõrge energiasisaldusega toit lahjema vastu. Samas on uuringud tõestanud, et enne esimest eluaastat steriliseeritud ja kastreeritud loomad on edaspidises elus aktiivsemad ja heas mõttes lapsemeelsed.”

Müüt: Kass ei püüa enam hiiri

Fakt: steriliseerimine või kastreerimine ei muuda kassi jahiinstinkti.

Tiina Toomet: „Inimeste hulgas levib veidraid uskumusi, mis ei luba neil n.ö looduse seadustesse sekkuda. Näiteks arvatakse, et steriliseeritud/kastreeritud kass ei püüa enam hiiri. Tegelikult ei riku operatsioon hiirekütti. Hea hiirepüüdja on ta edasi. Operatsioon muudab kassi kodusemaks ja seeläbi meeldivamaks lemmikloomaks.”

Fakt: steriliseerimine aitab vähendada haigestumise riski.

 Tiina Toomet: „Pahaloomulisi piimanäärmekasvajaid esineb emastel koerte üsna sageli. Norras, kus steriliseerimine on lubatud ainult meditsiinilise põhjendusega, tehti uuringutega kindlaks, et kõigist kasvajatest, mis tabavad emaseid koeri, on 53% piimanäärmete omad ning neist 30% on halvaloomulised. Igal neljandal Norra emasel koeral tekib mingi pahaloomuline kasvaja. Kui steriliseerimine teha enne kolmandat jooksuaega väheneb kasvajarisk vähemalt veerandi võrra. Kassidel esinevatest piimanäärme kasvajatest suurem osa on halvaloomulised ja nagu koertelgi vähendab enne varajane steriliseerimine tunduvalt piimanäärme kasvajate ohtu. Püometra ehk emakapõletik on järgmine suurim risk emastel koertel. Rootsis tehtud uuringute põhjal tekib 23%-l emastest koertest enne kümnendat eluaastat püometra. See on küll kirurgiliselt ravitav ja ajutiselt ka ravimitega kontrolli all hoitav, kuid 4%- l juhtudest lõpeb see surmaga.”