Me teame, et kasse ajab rändama uudishimu. Nad on väga uudishimulikud ja nad soovivad maailma uurida. Kassist maailmarändur eemaldub kodust, peatub siin ja seal ning vaatab, mis elu toob. Teame ju kõik Kiplingi muinasjuttu “Kass, kes kõndis omapead”. Samas ütleb inglise kõnekäänd: “Curiosity killed the cat.” Eesti keelde tõlgituna kõlaks see - uudishimu tappis kassi – ja tähendab, et liiga suur uudishimu võib põhjustada ohtlikke olukordi. Looduses ongi kass imepisike loomake ja ohutegureid ümbruses on palju. Rännaku ajal tuleb endale ka toitu otsida. Kui siis igapäevane toiduports on kuskil ühe koha peal päevast päeva saadaval ja selle kättesaamiseks ei pea vaeva nägema, jääbki kass võõras kohas paikseks.

Aga ka inimesed ei ole õnnetuste eest kaitstud. Memme tervis ütles üles ja enam ei olnud kedagi, kes kassi eest hoolitseks. Vallavalitsus leevendas memme muret ning kass jõudis Võru loomade varjupaika. Varjupaiga esimese tavaprotseduurina kontrollisime, kas loom on kiibistatud. Hurraa, kassil on kiip!

Nüüd saime kontrollida, kas kiip on ka registrisse kantud ja omaniku kontaktid korrektsed. Enne tuli kontrollida kahte registrit, et andmed saada ja kass ei olnudki enam incognito. Saime teada, et ta on Ludwig, 13 aastat ja 7 kuud vana, isane kastreeritud kass, lühikese puna-valge karvastikuga. Järgmise sammuna võtsime telefonikõne omanikule, kes teatas, et kass elas vaid ajutiselt tema juures ja kassi peremees on hoopis teine inimene, kelle nimi meile avaldati. 

Võru varjupaiga juhatajale tundus nimi tuttav ja ajusopist kerkis esile mälestus – sama inimene oli kunagi varjupaigast endale koera võtnud. Maailm on väike! Teele läks teade Facebooki kaudud ja varsti heliseski varjupaigatelefon. Härra oli väga üllatunud, et kass veel elas. Kunagi Saksamaalt Eestisse kolides tuli temaga kaasa kaks Saksamaal varjupaigast võetud kassi. Üks neist elab kodus, aga Ludwig oli juba kolme aasta eest kadunuks jäänud. Ludwig väärib tõesti maailmaränduri tiitlit, kuigi see just hea varjundiga ei ole. Nüüd on igatahes soliidses eas kass oma päriskodus tagasi ja meil on selle üle väga hea meel. Loodame, et kassist vanahärra oskab hinnata kodusoojust ja enam seiklema ei kipu.

Ludwigi loost tuleb hästi välja, kui tähtis on lemmiklooma kiibistamine ja mitte ainult. Ka andmed peavad olema registreeritud ning õiged. Ainult siis jõuavad rännumehed oma päris koju tagasi.

Iga oma lemmikloomast hooliv omanik laseb lemmiku kiibistada ja kontrollib, et andmed saaks registrisse kantud. Oma andmeid saab ise sisestada veebiaadressil llr.ee, kuhu tuleb ID-kaardiga sisse logida. Kontaktandmete muutumisel saab samal aadressil neid ka korrigeerida. Ainult korrektne telefoninumber tagab, et looma sattumisel varjupaika saadakse omanikuga ühendust.

Samal teemal:

Kas sinu lemmikloom on kiibistatud?

Kas sinu lemmiku andmed on registrisse kantud?

Sari "Unustamatud lood" on pühendatud neile loomadele, kes on vajutanud meie hinge eriti sügava jälje. Olgu siis põhjuseks suur rõõm nende uue kodu üle või kaotusevalu. Vaata kõiki lugusid siit.

Ludwigi lugu ilmus meie ajakirja Käpa all 2020 suvenumbris.