BLOGI
Aasta aega hiljem - kuidas läheb kohutavast koeravabrikust päästetud koertel?
Möödunud aastal päästsime koostöös Põllumajandus- ja Toiduametiga ühest Lääne-Virumaa elamust 27 koera, kes elasid kohutavates tingimustes - neile ei olnud tagatud arstiabi ega isegi mitte joogivett. Majas, kus koerad elasid, oli väljakannatamatu hais ning toas ei olnud üldse õhku.
Memme teekond hirmust õnneni
Juba neljandat aastat korraldame novembris 5+ koerte kuud. Üsna sageli kuuleme varjupaikades loomasoovijatelt, et päris kutsikat ei otsita, aga üle 5 aasta vanust koera ka ei tahaks. Seetõttu toomegi iga aasta novembrikuus esile 5-aastased ja vanemad koerad. Soovime näidata, et ka nemad on täisväärtuslikud pereliikmed ja ka nemad väärivad kodusoojust ning armastust. Seekord toome teieni seeniorkoera Memme loo, mis küll alguses ei olnud lihtsamate killast, kuid on väga lootusrikka ja rõõmsa lõpuga!
10+ aastane Memm on pärit suurest koeravabrikust. Ta elas koos 93 kaaskannatajaga väga halbades tingimustes, veetis suure tõenäosusega kogu oma elu puuris ja poegis pidevalt. Kui ametnikud omanikult koerad ära võtsid, sattus Memm Varjupaikade MTÜ Pärnu loomade varjupaika. Kuna ta oli väga tugevas stressis, otsiti talle hoiukodu. Meie vabatahtlike koordinaator Marika Algpeos otsustas talle seda pakkuda ning Memm jõudis tema hoole alla eelmise aasta detsembris. Marika jutustab meile Memme loo.
Dani ja Dmitri lugu
Juba neljandat aastat korraldame novembris 5+ koerte kuud, sest soovime murda müüti, et üle viie aasta vanused koerad on vanad. Koertele uusi kodusid otsides kuuleme seda väidet tihti. Et tuua teieni vanemaealise koera eelised, siis ajasime juttu Dmitri Batejeviga, kes pakkus igavese kodu 8-aastasele Danile, kes üle poole aasta Tallinna loomade varjupaigas oma uut võimalust ootas.
Miks on koera regulaarne karvahooldus oluline?
Koera karva tuleb regulaarselt hooldada, kuid mida see täpsemalt tähendab, milleks see vajalik on ja kuidas seda teha? Karvahoolduse olulisusest ja levinud müütidest rääkis Varjupaikade MTÜ vabatahtlik Triin Vasli Saara koertestuudio omaniku ja groomeri Inna Karomaniga. lnnal on kodus kaks koera: 11-aastane labradori retriiver Saara ja umbes 3-aastane varjupaigast võetud Viki.
Odava looma lugu…
Iga loom on isiksus, omaenda iseloomu ja taustaga, aga varjupaika jõudnud loomad saavad mõnes mõttes endale uue alguse. Tihti on teadmised nende varasema elu kohta puudulikud või täiesti olematud. Kuid ometi on varjupaikades üks seltskond, kelle tausta me suuremal-vähemal määral teame. Need loomad ei ole enamasti püütud tänavalt, vaid nad tulevad kodudest, kus ühiskonna normide järgi peaks olema turvaline, loomad peaksid olema armastatud, hoolitsetud ja hoitud. Kuid reaalsuses on tegu vabrikutega, kus loomad ei ole mitte lemmikud, kaaslased ja perekonnaliikmed, vaid vahendid raha teenimiseks. Kutsikavabrikute, kui ühiskondliku probleemi üle arutleb loomakaitsja Hellika Landsmann.