Pealkirjas esitatud küsimusele võib vastata nii ei kui ka jaa – see sõltub, mis kontekstis küsimus esitatakse. Aga alustame algusest ehk siis isegi mitte sellest, kui uus pereliige juba koju jõuab, vaid kõik algab juba ammu enne seda, kirjutab Anneli Matsi.

Detsembris möödub aasta päevast, kui Amyst sai meie pere liige. Olen alati kogu südamest kaasa elanud raske saatusega loomadele, kuid sellel külmal detsembrikuu päeval puudutas mind väikeste õnnetute Sillamäe kutsikavabrikust päästetud koerakeste elusaatus teravamalt kui kunagi varem. Elumuutev otsus võtta varjupaigast õnnetu elulooga koer sündis vähem kui tunni aja jooksul. Ka teised pereliikmed ei suutnud jääda ükskõikseks ja olid otsusega päri. Mõeldud, arutatud, tehtud. Amy loo pani kirja tema uus omanik Katrin Vanem-Joost.  

Aprill on üleriigiline südametervise kuu ja selle puhul korraldasime juba viiendat aastat südamesõbra kampaaniat, mil tõmbasime erilist tähelepanu just varjupaiga koertele. Koduotsivad koerad ja inimeste südametervis on omavahel seotud väga lihtsal põhjusel – teadusuuringud näitavad, et koeraomanikel on parem südametervis ja nende eluiga on pikem.

Loomavabrikud ei ole kahjuks loomakaitsevaldkonnas tegutsevate inimeste jaoks harv nähtus ja nii päästeti veebruarikuus ühest järjekordsest kutsikavabrikust 46 Malta bichon’i laadset koera. Majas, kus koeri peeti, avanes õõvastav vaatepilt – loomad olid kitsastes oludes tihedalt koos ja põrand oli kaetud väljaheidetega. Sellistes ränkades tingimustes pidid koerad oma päevi veetma ja ilmselt polnud nad kunagi väljas jalutada saanud. Koerte lood aitas kirja panna Anni Anete Mõisamaa.