Meie jaoks hakkas Kiku lugu lahti rulluma 2020. aasta juunis, kui hakkasime saama teateid Kirimäe küla kandis ekslevast suurest koerast. Kuu aega tegelesime tema püügiga, sest loom oli arg ja inimest ligi ei lasknud. Lõpuks pärast suuri ponnistusi saime koera varjupaika toimetatud. Saime tema eelneva elu kohta teada vaid niipalju, et ta oli hulkuma läinud ühest Väike-Lähtru majapidamisest, kus peeti koos ligi 30 koera, kes seal omavahel paljunesid ja eksistentsi eest võitlesid.

Võib üsna julgelt oletada, et enamus inimestele meeldivad kutsikad ja kassipojad ning nad viiksid mõne meeleldi omale koju. Sest ega see looma eest hoolitsemine ju keeruline pole, eks? Ometi käib uue pereliikme lisandumisega kaasas lisaks rõõmule ka suur vastutus ja hulk kohustusi, mis mõnel inimesel on ununenud või hoopis teadmata. Eriti kui loomas nähakse pereliikme asemel asja.