Lemmikloomade vananemist loetakse viiendast eluaastast ülespoole. Nende liikumiskiirus ja liikumismaht hakkavad langema, kehas toimuvad paratamatud füsioloogilised protsessid ja hormonaalsed muutused- keha sätib end rohkem rahu ja tasakaalu lainele. Loom ei tormle igal võimalikul juhul uudishimutsema, ta on oma elukogemused ja -tarkused saanud. Ta oskab teha vahet, millele reageerida ja millele mitte. Eakamad loomad armastavad mängida, kuid mänguaeg lüheneb ja muutub harvemaks.

Elu näitab, et eakad inimesed tahavad võtta kutsikat, kuid kutsikas jõuab pahatihti, tavaliselt enne teist eluaastat, varjupaika tagasi. Inimene on mõistusega olend ja peab suutma aru saada, et vaimselt ja füüsiliselt ei suuda ta täita neid ülesandeid, mida on vaja kutsikaga tegelemiseks. Vana koeraga koos asju rahulikult ette võtta on hingele hoopis toitvam kui stressata noore koera ülevoolava energia, tema närimiste, lõhkumiste, ärajooksmiste, sõnakuulmatuse pärast. Meil pole õigus eeldada ja tahta, et kutsikas käitub kui vana elukogenud koer.

Ka vana koer õpib uusi trikke, kui need pole üle mõistuse keerukad ja need ei nõua noore koera füüsilisi eeldusi. Nad on rohkem kinni oma maailmavaates, nende käitumismudelid on kinnistunud ja nende õpetamine ja neile elumuutuste läbitegemine on raskem kui noortele koertele, aga mitte võimatu.

Isegi kui see vana koer on üle 8 aasta ja kui temaga koosoldud aeg on aastat kaks, kolm või neli, siis see aeg võib olla ääretult rikas; ja kui sellel koeral on eelnevalt raske elu seljataga, on selle ajaga võimalik näidata, et on ka häid ja hoolivaid kodusid ja muuta looma arvamust inimestest ja inimühiskonnast. Iga lemmiklooma sünniõigus on elada armastuses ja soojuses.

Varjupaikade MTÜsse kuuluvad loomade varjupaigad üle Eesti peavad novembris esmakordselt vanemate koerte kuud, mil pakutakse inimestele tuge üle viieaastaste koerte võtmisel. Loe lähemalt siit.

Artikkel ilmus meie ajakirja Käpa all 2017/2 numbris.