Aasta vabatahtlik Adrian Nicholas Venables: minu nädala tipphetk on koos koertega veedetud aeg
„Olen väga tänulik varjupaiga töötajatele, et nad on mind nii soojalt vastu võtnud ja lubavad mul koertega jalutada. Minu nädala tipphetk on koos koertega veedetud aeg. Mulle meeldib väga jälgida, kuidas aastaajad muutuvad, kui jalutame Paljassaare poolsaarel ringi. Iga aastaaeg on erinev ning kuigi talvel võib olla külm ja lumine, siis on kõige hullem aeg kevad, kui tundub, et tõmban ligi iga sääse Eestis,“ räägib Varjupaikade MTÜ aasta vabatahtlik Adrian Nicholas Venables, kes toimetab Tallinna loomade varjupaigas.
Varjupaikade MTÜ vabatahtlik sai Adrian Venablesist seitse aastat tagasi, kui ta kolis Suurbritanniast Eestisse. „Kuulsin varjupaigast, kui otsisin internetist Tallinna loomade varjupaiku. Võtsin varjupaigaga ühendust ja mind kutsuti 14. septembril 2019 tutvumispäevale, millest algas minu vabatahtliku töö kogemus.“
-4.jpg)
Sotsialiseerib varjupaiga koeri
Adriani tööülesanded Tallinna loomade varjupaigas on peamiselt seotud koertega, eriti suuremate ja tugevamatega, keda võib keerulisem olla taltsutada. „Otsisin nädalavahetusteks tegevust ning mõte koertega töötamisest tundus hea viis värskes õhus liikuda ja teha midagi tööväliselt. Arvasin ka, et see võiks parandada mu eesti keele oskust, kuid ainsad sõnad, mida olen õppinud, on „Istu!“, „Oota!“ ja „Lama!“.
Aktiivne vabatahtlik tegeleb Tallinna loomade varjupaigas suvekuudel ka muru niitmisega, kui see liiga pikaks kasvab. „See on koerte jalutamisest isegi raskem töö ja võtab rohkem aega, sest niita on palju,“ leiab Adrian.
Koeri tutvustavad videod
Aasta vabatahtlik räägib, et kui ta jalutab varjupaiga koertega, siis võtab ta kaasa oma kaamera ja drooni. „Kui koju tagasi jõuan, siis teen lühikese video, mille postitan YouTube’i ja Instagrami. Alustasin sellega, et näidata oma perele, mida ma nädalavahetustel varjupaigas teen, kuid hiljem mõtlesin, et see võib aidata ka kodu otsivaid koeri tutvustada. Videotest on saanud ka minu enda mälestused koertest, keda olen jalutanud ja kes on nüüdseks leidnud kodud.“
Adriani sõnul on tema perel Suurbritannias koerad, seega on ta koertega harjunud ja mõistab nende loomust. „Aja jooksul varjupaiga koertega tuttavaks saamine on väga rahuldust pakkuv kogemus, eriti nende koerte puhul, kes alguses on võõraste suhtes agressiivsed või närvilised. Nende usalduse võitmine on väga eriline tunne. Ja nende koerte puhul, kes on varjupaigas olnud juba kaua, on väga tore, kui nad mind ära tunnevad ja jalutamise peale elevile lähevad.“
Toredad lemmikud kodus
Adrian räägib, et tema Suurbritannias elaval perel on kaks väikest koera, mõlemad varjupaigast võetud. Adriani koertel on väga erinev iseloom. Jack on Cairni terjer, kes armastab iga ilmaga õues olla, oravaid taga ajada ja võõraste peale haukuda. Pearl on Chihuahua ja kääbusšnautseri ristand, kes ei armasta külma ega õues olemist ning eelistab magada oma voodis radiaatori kõrval.
Meeldiv üllatus
Adriani sõnul tuli Varjupaikade MTÜ aasta vabatahtliku tiitel ootamatult. „Sain sõnumi vabatahtlike koordinaatorilt Marikalt, et ta soovib minuga kohtuda. Mul polnud aimugi, millest kohtumisel juttu tulla võiks. Seega oli see väga meeldiv ja täiesti ootamatu üllatus, kui mind nimetati aasta vabatahtlikuks.“
Adrian kinnitab, et aasta vabatahtlik olla on tema jaoks suur au – tunnistus on tal seinal aukohal. „Ostsin varjupaiga töötajatele suure karbi šokolaadi, et neid tänada selle eest, et nad mind esitasid aasta vabatahtlikuks.“
Juhib kosmosekeskust
Lisaks vabatahtliku tööle on Adriani elus väga tähtsal kohal Tallinna Tehnikaülikool, kus ta töötab täiskohaga. „Mul on Tallinna Tehnikaülikoolis väga kiire töö – olen küberjulgeoleku magistriprogrammi juht ja ülikooli kosmosekeskuse juhataja. Seega ei jää mul hobide jaoks palju aega. Püüan siiski vormis püsida ja käin igal hommikul jõusaalis, kui seda saab hobiks nimetada. Proovin ka eesti keelt õppida, kuid see on minu jaoks uskumatult raske ja kahjuks on mu edasiminek olnud aeglane.“
Varjupaikade MTÜ Adrianist
Adrian on kohusetundlik, järjepidev ja abivalmis vabatahtlik. Ta hoolib väga loomadest, aga ka varjupaiga inimestest. Kui Adrian varjupaika tööle tuleb, siis on tal alati kaasas küpsisepakk töötajate jaoks. Aktiivne vabatahtlik on varjupaigas kohal enamasti igal pühapäeval. Ta on inimene, kellele saab alati loota. Me oleme väga tänulikud, et Adrian kuulub Varjupaikade MTÜ perre!
Lugu ilmus Varjupaikade MTÜ ajakirja Käpa all 2026/1 numbris. Autor: Kaidi Koort, ajakirja kaasautor