BLOGI
Mart Mardisalu: Kui võtad looma, võta ka vastutus
Ajakirjanik Mart Mardisalu ei pea end fanaatiliseks loomainimeseks, kuid ta teab, et loomade heaolu on ühiskonna peegel. Meile antud intervjuus räägib ta ausalt ja inimlikult oma ellu sattunud lemmikutest, Gruusia kodutute koerte reaalsusest, kutsikavabriku looga kaasnenud emotsioonidest ning sellest, kuidas loomavõtmisega käib kaasas nähtamatu rida kohustusi. Mardi hinnangul on Eesti loomapidamiskultuur viimase 30 aastaga teinud tohutu hüppe, ent teekond pole veel lõpule jõudnud – arenguruumi on nii seadusandluses kui ka eestlaste teadlikkuses.
Mardisalule omase teravmeelsuse, soojuse ja otsekohesusega antud intervjuust saad vastused küsimustele, mida tähendab olla loomainimene, miks ei tohiks lemmikut võtta kergekäeliselt ning millist rolli mängib meedia loomade heaolu eest seismisel.
Miks loom oksendab?
Loomaomanikud arvavad tihti, et kassid ja koerad peavadki vahel oksendama. Levinud on arvamus, et kasside oksendamine on normaalne nähtus ja sellepärast ei tasu muretseda. Selle üle, kas see väide vastab tõele, arutleb Marika Algpeos.
Pisiloomad ja kuum ilm
Suvel on tore nautida kuuma päikest rannas või istuda õitsva roosipõõsa varjus. Kuid loomaomanik ei tohi unustada, et meie karvased sõbrad ei talu kuumust ja vajavad selle eest kaitset. Närilised ja küülikud ei talu eriti palavat ilma ning neil ei ole võimalik puurist välja tulla ja varju minna. Pisiloomade suviste ohtude kohta kirjutab Varjupaikade MTÜ vabatahtlike koordinaator Marika Algpeos.
Kogukonna kodutud ja inimesekeskne maailm
Vanasti oli ütlus, et iga vald toidab oma sandid ise. Tänapäeval räägitakse palju kogukondadest ja sellest, kuidas elades ja tegutsedes kogukonnana tunneme ennast turvalisemalt ja meie elukvaliteet on parem. Me aitame ühiselt neid, kes on hädas ja toetame moraalselt neid, kes seda vajavad. Me oleme inimesed, me oleme empaatilised. Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Empaatia ei ole sama, mis kaastunne, kuid teatud määral peetakse empaatiavõimet kaastunde eeltingimuseks. Selle üle, kas suudame olla empaatilised ka loomade suhtes ja kuidas see võiks mõjutada kodutute loomade olukorda Eestis, mõtiskleb Varjupaikade MTÜ tegevjuht Anneli Matsi.
Küülik, kellele meeldib öösiti kaissu pugeda
Triinu Jesmini perel on üks tõeliselt imeline lemmikloom. Nimelt pakkusid nad kodu hüljatud küülikule Paulale ja võib üsna kindlalt väita, et Paula meenutab oma iseloomult pigem koera kui küülikut. Küülik veedab pererahvaga koos aega, käib kaasas nii kontoris kui ka perereisidel ning otsib pidevalt inimkontakti. Triinu sõnul ei suudeta esmapilgul üldse uskudagi, et selline küülik olemas on. Pikkkõrv Paula loo aitas kirja panna kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa.