Püsiannetajad on meie kindel tugi, millele loomade aitamisel toetume, sest stabiilne ja ette planeeritav toetus tagab meie valmisoleku aidata hätta sattunud loomi parimal võimalikul moel. Garanteerime kõikidele oma hoolealustele täis kõhud, turvalise eluruumi ja vajaliku ravi. Taastame loomade usalduse inimese vastu, julgustame ja sotsialiseerime neid. Kõige selle peale kulub iga päev palju ressurssi ja loomade abistamisel sõltume annetustest, eelkõige just püsiannetustest.    

Miks annetada?

• Annetades päästad sõna otseses mõttes elusid. Tänavatel elavaid loomi varitsevad mitmed ohud ja kahjuks tuleb ette, et meie hoole alla sattuvad loomad on näiteks auto alla jäänud või on hoopis inimese kuri käsi neile halba teinud. Just püsiannetused on need, millele me sellistes olukordades toetume – püsiv annetus võib päästa mõne kriitilises seisus looma elu.

• Annetades annad väärtusliku panuse suurema probleemi lahendamisse. Kahjuks on Eesti loomapidamiskultuuril veel arenguruumi. Soovimatuid pesakondi ja loomi, keda keegi ei taha, on liiga palju. Toetades varjupaikasid, aitad levitada ühiskonnas olulist sõnumit ja annad enda panuse, et aina enam inimesi võtaksid looma just varjupaigast.

• Aidata on hea – annetades saad vastu positiivse tunde! Lisaks oled heaks eeskujuks ja julgustad ka teisi inimesi nõrgemaid aitama.

Meie armsad püsiannetajad räägivad oma sõnadega, miks nad on otsustanud just abivajavatele loomadele abikäe ulatada.

Zoja Metsis:

„Minu arvates on need väiksed loomakesed nii abitud. Nad ei oska ise rääkida, mis on juhtunud, kas on kõht tühi, kas nad on külmetanud juba mitu päeva ja selle pärast keha väriseb. Nad ei oska öelda, et nendel on hirm ja nad tahavad sooja ja rahu. Meie peame neid aitama selles julmas maailmas, et nad saaksid end õnnelikena tunda. Ja nemad omakorda jagavad seda õnne inimestega. Ja seda nad oskavad väga hästi. Nad ei nõua sinu käest rohkemat kui natuke sööki ja tähelepanu. Selle eest on nad sulle truud viimse hetkeni.”

Martin Paluoja:

“Toetan koduta loomi, sest saan seda teha. Tunnen, et ilma enda eluviisi eriliselt mõjutamata saan igakuiselt anda osa oma sissetulekust millegi jaoks, mis teeb head kellelegi teisele peale minu enda. Paljude MTÜde jaoks on ülimalt suur asi ka see, kui teha püsikorraldus kas või viis eurot kuus – see teeb aasta peale kokku 60 eurot ning kui seda teevad mõned kümned inimesed, on tegemist juba annetatud summaga, mille eest saab väga palju head teha!

Toetan koduta loomi, sest neil pole oma inimest. Kõik loomad väärivad armastust ja hoolt ning enamus neist saavad seda oma pereliikmete käest tingimusteta. Mõnel kahjuks oma perekonda (enam) ei ole ning nende armastuse ja hoole eest peame hoolitsema üheskoos. Varjupaikade töötajad ja imelised vabatahtlikud pakuvad seda nii hästi ja palju kui võimalik, kuid nende tööd - rääkimata paratamatutest kuludest nagu raviarved ja toit – on vaja kuidagi rahastada. Osaliselt teeme seda läbi maksude, millest tilluke osa läheb ka koduta loomade eest hoolitsemisele. See aga katab vaid osa koduta loomadega seotud kuludest. Näiteks ei rahastata omavalitsuste poolt loomade pikemaajalist hoidmist varjupaigas või kalleid raviarveid. Siin tunnengi osana ühiskonnast vastutust, et annaksin oma osa just nende kõige nõrgemate eest hoolitsemisse.

Toetan koduta loomi, sest ei saa ju neid kõiki endale võtta. Kui ma praegu neid mõtteid kirja panen, magab minu kõrval minu koer Betti, kes on samuti varjupaigast võetud. Armastan teda üle kõige maailmas ja tean, et tema võtmine meie perre oli parim otsus, mis ma aastad tagasi teha sain. Kahjuks on varjupaigad endiselt toredaid koeri ja kasse täis ning isegi kui ma neid mõlemaid tükki kümme endale juurde võtaks, jääks neid ikka sinna küllalt alles. Kusjuures teadvustan ka, et kuigi logistiliselt oleks võimalik mul veel mõned toredad karvakerad omale koju tuua, siis seda energiat, et neid kõiki kasvatada, mul küll ei ole. Paljudel on teised mured - armastatakse palju reisida, tulekul või saabunud on väikesed lapsed, allergiad ei võimalda looma võtta - sellistel juhtudel ongi parimaks variandiks varjupaiku rahaliselt toetada!”

Elle-Mai Hummal:

„Kõigepealt olen tänulik, et head inimesed ei ole maailmast otsa saanud. Tahaksin tänada tundmatut head inimest, kes leidis kolm aastat tagasi Mustamäelt väikese kiisu ja võttis vaevaks toimetada ta Tallinna loomade varjupaika. Kiisu on ilmselt sündinud tänaval ja kaalus siis 1 kilo. Mõnda aega kandis tema eest hoolt varjupaik ja sealt liikus ta edasi juba MTÜsse Kassiabi, kus ta sai nimeks Pontsu. 2,5 aasta eest ristusid minu ja Pontsu teed ning nüüd oleme parimad sõbrad.

Mõne aja pärast tuli minu ukse taha neiu Varjupaikade MTÜst ja rääkis abivajavatest loomadest. Tegin kohe püsikorralduse. Lisaks olen teinud ühekordseid annetusi operatsiooni vajavatele kassidele, kui näiteks sotsiaalmeedias abi palutakse.

Hea inimene, kes sa ei saa ise lemmiklooma võtta ega ka vabatahtlikuks käia – sa saad annetada. Ja siis on endal ka süda rahul, et oled midagi teinud abivajavate loomade heaks. Nii kaua kui jaksan tööl käia, toetan ikka annetustega loomi.

Miks ma aitan just loomi? Sellepärast, et nemad ei saa ennast ise aidata. Nad vajavad abi ja armastust inimestelt. Aitäh Varjupaikade MTÜle, et tegelete loomade aitamisega.”

Meie suurim tänu läheb kõikidele püsiannetajatele, sest tänu nende panusele saame üheskoos aidata loomi, kes seda väga vajavad! Ükski annetus ei ole liiga väike, Sinu toetus on meie loomadele väga oluline ja suureks abiks. Toetades igakuiselt väikese annetusega, saab neist kokku suur. Kui ka Sina tunned südames, et soovid koduta loomadele abikäe ulatada, siis leiad rohkem infot siit: