Kassi võtmisel varjupaigast võib kerkida esile mitmeid küsimusi, sest infot levib igasugust. Milliseid tingimusi seatakse kassi loovutamisel, sõltub sellest, millisest organisatsioonist lemmikloom võetakse. Erinevaid organisatsioone, mis tegelevad kasside adopteerimisega, on Eestis kolmekümne ringis ja igas neis võivad olla erinevad loovutamistingimused.

Varjupaikade MTÜ haldab kuut koduta loomade varjupaika üle Eesti: Läänemaa, Pärnu, Tallinn, Valga, Viljandi ja Võru. Varjupaigast kassi loovutamisel lähtume esmajärjekorras loomast endast, tema eripäradest, heaolust ja turvalisusest. Kõik loomad on erinevad – neil on erinev iseloom, temperament ja käitumislaad. Kõik meie poolt loovutatavad loomad on kiibistatud, vaktsineeritud, tehtud on parasiiditõrjed ja kui vanus lubab, siis lisaks on nad steriliseeritud või kastreeritud. Loovutuslepingus on kirjas nii looma loovutaja kui ka looma võtja kohustused ja vastutus.

Vastates küsimusele, kas varjupaigast võetud kass tohib õues käia, analüüsime eelkõige keskkonda, kuhu kass elama läheb. Üldjuhul näevad kohaliku omavalitsuse lemmikloomapidamise eeskirjad ette, et loom peab viibima oma territooriumil ja omapäi mujal liikuda ei tohi. See tähendab aga seda, et nn vabakäigu-kasse, kes mööda tänavaid ja naaberkrunte luusivad, linnades-asulates olla ei tohiks.

Kui kassi elukohaks saab korter, mis asub suures kortermajas tiheda liiklusega linnaruumis, siis tõesti ütleme, et kass peab elama toas, sest õues on suur oht hukka saada. Õues liikumiseks tuleb kassi harjutada traksidega ja rihmaga ning edaspidi käib loom õues jalutamas koos omanikuga. Liiga suur hulk lemmikloomi jõuab varjupaikadesse hukkununa ja mitte keegi meist ega ka loomaomanikest ei soovi oma lemmikule sellist lõppu.

Kui on tegu aedlinnaga, kus maja ümber suur aed, siis võib kass õues käia, kui omanik tagab tema viibimise oma aias. Selliselt välditakse ka võimalikke tekkivaid probleeme naabritega, kellele ei pruugi sugugi meeldida lillepeenardes tuuseldavad võõrad kassid.

Võib tekkida küsimus, kuidas hoida kassi aias? Oleme harjunud, et koertele ehitatakse väliaedikuid, miks siis mitte kassidele. Kassiaedikusse saab luua taimestiku ja ronimisvahenditega kassile põneva õuemaailma, kus värskes õhus aega veeta ja ilma uurida. Ka varjupaikades on meil olemas kasside õueaedikud. Kui ikkagi on tahtmine, et kass liiguks kogu aias, siis aiapiirde ülemisele servale saab paigutada veerlevad rullid, et kassil ei teki pidepunkti või ehitada negatiivse kaldega aiaosa, mida mööda on võimatu ronida. Igatahes lahendusi on, isegi sinnamaani, et kogu aed kaetakse pealt võrguga – ikka selleks, et kassidel oleks kodus lahe elu ja samas on territoorium piiratud.

Osa kasse võetakse majapidamisse hiireküttideks ja me toetame seda, sest see võib olla mõnele kassile ainuke elamisvõimalus. Neil on eelnev elukogemus ja neist ei saa kunagi sülekasse. Need suure isikuruumiga kassid on väga õnnelikud, kui neist hoolitakse, tagatakse söök-jook ja eluase, kuid nad saavad olla jahimehed ja olla oma tulemistes-minemistes sõltumatud. Me loovutame kasse taludesse, samuti on võetud neid lautade ja tallide juurde just hiirepüüdjateks. Selliste majapidamiste juures asuvad territooriumid on suured, kus kass võib omapäi liikuda. Kassid on asukohakesksed ja vabatahtlikult nad sealt, kus süüa antakse, ära ei lähe. Siinkohal on ainukeseks tingimuseks, et loom ei saa järglasi ehk ta on vastavalt soole steriliseeritud või kastreeritud. Müüt, et selline kass enam hiiri ei püüa, on ammu ümber lükatud. Kes püüdis hiiri enne, püüab neid ka peale operatsiooni ja kes ei püüa, see oli juba enne laisk. Samuti puudub opereeritud kassil suguiha, mis teda hulkuma ja paarilist otsima ajab.

Kõik lemmikloomaomanikud peavad iga-aastaselt hoolitsema oma looma tervisekontrolli, vaktsineerimise ja parasiiditõrjete eest vaatamata sellele, kas kass elab ainult toas või on tal ka õues liikumise võimalus.

Kui nüüd tubase kassi juurde tagasi tulla, siis võib kerkida küsimus, kas tema elu toas on täisväärtuslik, kas tema vajadused nelja seina vahel on rahuldatud ja mida siis teha, et kassi elu oleks võimalikult mõnus. Eelkõige tuleb oma kassi tundma õppida ja teada, milline on kassi liigiomane käitumine. Loomulikult tuleb tagada spetsiaalne kassitoit, milles on loomale vajalikud ained, ja vesi. Kas teadsite, et kass eelistab süüa ja juua erinevates kohtades. Nii võiks söögi- ja veekausi asukoht olla teineteisest võimalikult kaugel. Kass eelistab alati värsket vett, ehk seetõttu tahabki osa kasse limpsida kraanist voolavat vett ja põnev on see ka. Kassi liivakast võiks olla hoopis eraldi ruumis ja liivakastide arvuks on kasside arv pluss üks kast ehk siis ühel kassil on kaks kasti, kahel kolm jne.

Kõigele sellele, mida loomalt on oodata, tuleb mõelda juba enne looma võtmist. Teada on, et kass on ronijaloom ja soovib ülevalt jälgida, mis toimub. Kui koju on toodud kass, siis ei maksa talle ette heita, kui ta ronib mööda riiuleid ja valib oma lemmikkohaks näiteks külmikupealse. Varjupaigas on kasside jaoks seintele kinnitatud ronimisvahendid, riiulid ja nn pesakastid. Ka oma kodus võiksime kassile tekitada oma maailma, kus ta saab liikuda inimese tasapindadest kõrgemal. Kaubanduses müüdavad ronimistornid on ka head, kui need on suured mitmetasapinnalised. Kui on ruumi, siis võiks luua kassi jaoks toataimedest rohelise oaasi, kus ta saaks peituda ja kus oleks lisaks erinevaid tasapindu, kus viibida. Toataimede valikul tuleb lähtuda ohutusest ja valida taimed, mis ei ole loomale mürgised. Kassidel on vaja ka kratsida – kratsimispuud tasub paigutada nendesse kohtadesse, kus kass seda käitumist väljendab, mitte sinna, kus inimene arvab kratsimispuu sobivat. Sama käib ka ronimistornide kohta – kui asukoht on kassi vaatevinklist vale, siis kass ei pruugi seda omaks võtta.

Kassimaailma loomisel tuleb mõelda eelkõige kassile ja tema käitumisele – kes vajab ronimist, kes vajab rohkem peidukaid, kellele rohkem kratsimispuid jne.

Ja loomulikult tuleb toakassiga tegeleda – see ei ole ainult paitamine, sügamine ja sületamine, vaid kindlasti tuleb kassiga mängida. Mängusessioonid võivad olla lühikesed, kuid neid võiks olla päeva jooksul mitu. Toredaks harrastuseks võib saada kassile trikkide õpetamine. Kassi elu teeb huvitavamaks ka toidu nimel vaeva nägemine – kassitoitu võib ära peita erinevatesse kohtadesse või siis kasutada spetsiaalseid mänguasju, mille seest toidu kättesaamiseks peab kass veidi nuputama. Oluline on, et inimene õpib oma looma tundma ja suhtub temasse kui igasse teise pereliikmesse.

Kuidas siis ikkagi leida see päris õige kass, kellele kodu pakkuda, sest valik on suur? Meie ootame, et huvilised uuriks meie varjupaigaasukate kohta kodulehelt varjupaik.ee ja kui soovitakse kellegi kohta täpsemalt teada saada, siis helistataks varjupaika. Telefoni teel saame teada inimese ootused oma uue sõbra suhtes ja saame kasse tutvustada. Lisaks saab kokku leppida, millal on võimalik kassiga tutvuma tulla. Mõnikord võib juhtuda, et kohapeal kassidega suheldes kõnetab inimest teine hingeloom kui enne kodulehelt välja valiti. Sellest ei ole midagi, et pildil atraktiivne kass aitab koju hoopis teise kassi. Küll jõuab temagi ära oodata oma õige inimese. Oluline on, et inimese ja looma vahel tekiks side ning ühest varjupaigakassist saab jälle kodukass – kass, kes toob rõõmu ja pakub seltsi ning kellele saab anda oma hoole ja armastuse.