Aasta vabatahtlik Marina: „Armastan väga loomi ja eriti kasse”
Varjupaikade MTÜ on neli korda välja andnud aasta vabatahtliku tiitlit, et tänada kõige tublimaid vabatahtlikke hästi tehtud töö eest. Eelmise aasta lõpus valiti aasta vabatahtlikuks Marina Gromova, kes toimetab aktiivselt Valga loomade varjupaigas. Persooniloo Marinast kirjutas ajakirja Käpa All kaasautor Kaidi Koort.
Varjupaikade MTÜs on Marina vabatahtlik olnud poolteist aastat. „Valga loomade varjupaigaga tutvusin esmakordselt kaua aega tagasi, kui meie suvilasse hakkasid sügisel ilmuma hüljatud kassid. 2022. aasta kevadel oli Valga varjupaigal abi vaja, sest kõik töötajad olid haiged ja ühel inimesel oli raske kogu töö ära teha. Siit sai alguse minu vabatahtlik töö Varjupaikade MTÜ-s. Mind paluti tulla appi nädalaks, aga olengi jäänud varjupaika aitama,” räägib Marina.
Suur kassisõber
Aasta vabatahtlik teeb Valga loomade varjupaigas kõiki töid, mida on vaja teha. Marina peamised tööülesanded on kasside toitmine, kammimine ja silmade puhastamine, pesade ja puuride koristamine ning loomade sotsialiseerimine. Ta arvab, et varjupaigas pole ükski töö raske. „Mina koerte eest Valga varjupaigas ei hoolitse, sest neid ei ole nii palju nagu kasse. Ma olen rohkem kassiinimene. Toidan väikseid kassipoegi, kes on emata sattunud varjupaika. Kui kassipojad vajavad sagedast toitmist ja järelevalvet, siis viin nad enda juurde hoiukodusse, kuni nad saavad tugevaks ja õpivad ise sööma.”
Marina sõnul tegeleb ta vabatahtliku tööga, sest armastab väga loomi ja eriti kasse. „Elan suvilate rajoonis, kuhu igal sügisel ilmuvad hüljatud loomad. Enne kui hakkasime mehega varjupaiga vabatahtlikeks, aitasime koos kasse. Me hoolitsesime meie piirkonnast leitud kasside eest ja sotsialiseerisime metsikuid kassipoegi.”
Marina lisab, et tema ise on ka loomaomanik. „Minul on kodus kaheksa kassi ja nad on kõik toodud tänavalt.”
Töötunde ei loe
Aasta vabatahtlik ei loe vabatahtlikule tööle kuluvaid tunde. „Teen vabatahtlikku tööd nii palju, kui mul on aega ja tegelikult ma ei oska tegevuseta olla. Loomade heaks pole mul kahju aega panustada. Mulle meeldib varjupaik ja inimesed, kellega koos töötan.”
Marina räägib, et Varjupaikade MTÜ aasta vabatahtliku tiitli saamine oli tema jaoks suur üllatus. Ta sai tunnustuse saamisest teada siis, kui Valga varjupaika saabus vabatahtlike koordinaator Marika Algpeos, kes teda õnnitles. „Väga meeldiv on, et minu panust märgati. Uhke tunne on, et olen Varjupaikade MTÜ vabatahtlik. Ma pole kunagi huvi tundnud, kui palju tunde olen panustanud. Ma lihtsalt tulen ja naudin tööd.”
Kujundab omanäolisi lillepeenraid
Marinale meeldib vabal ajal tegeleda aiandusega. Ta armastab väga lilli ja kujundab oma aias lillepeenraid. „Mul on palju lemmikuid lillesorte. Mulle meeldib roose ja nelke kasvatada. „Cosmeya” lillesort on üks minu lemmikutest, sest nendel on suur värvivalik ja kui neist lillepeenar teha, siis minu silmad rõõmustavad kaua.”
Varjupaikade MTÜ Marinast
Marina on vabatahtlikku tööd tehes südamega asja juures, lähtudes alati loomade heaolust. Ta aitab loomi nii palju ja nii kaua, kui on vaja. Marina on soe, hooliv, usaldusväärne ja väga kohusetundlik inimene, kelle peale saab alati loota. Kõige selle juures on ta ka natuke tagasihoidlik, kuid meie usume, et selliseid abivalmis loomasõpru tuleb alati kiita ja meeles pidada. Oleme tänulikud, et Marina kuulub Varjupaikade MTÜ perre!
Lugu ilmus Varjupaikade MTÜ ajakirja Käpa all 2024/1 numbris. Autor: Kaidi Koort