Uue kodu leidmiseks kulus Gladioolil üle aasta. Oktoobri algusest on ta oma uue pere juures, kes kirjutavad meile nii:
"Kohe-kohe saab kuu aega sellest, kui Gladiool (meie jaoks tegelikult Emma) meie juurde elama tuli ja nüüd võin küll täie kindlusega öelda, et ta on täitsa meie oma kiisu. Praeguseks on ta meid mõlemaid põhjalikult ümber sõrme keeranud. Tal kulus küll peaaegu kolm nädalat, enne kui ta söandas esimest korda sülle tulla, aga lisatud pilt näitab ilmekalt, et nüüd tunneb ta ennast meie süles väga mugavalt ja turvaliselt :-). Meil on üks punane tekk ja Gladiool läheb alati selle sülle, kelle süles on tekk. Pildid ongi tehtud, kui ta mul süles magas. Gladiool on väga korralik liivakasti kasutaja ja pole veel kordagi meid käpaga löönud või kõvasti
hammustanud, ainult vaikselt ja hellalt näksanud... Kardin on muidugi juba lõhki ja diivani käetoed ära kriibitud (ta ei lase endal mingi hinna eest küüsi lõigata), aga nagu mu laps selle tabavalt kokku võttis - katkine kardin ei tee kassi meie jaoks kuidagi vähem armsaks. Ka külalistega käitub kenasti, laseb ennast imetleda ja endale pai teha. Söömisega on muidugi endiselt jama ehk mul on nüüd ühe halvasti sööva lapse asemel kaks halvasti söövat last, üks neist karvane. Praeguseks oleme siiski leidnud enam-vähem toimiva viisi, mis pole ilmselt kasside puhul kuigi tavaline. Ta tahab nimelt kogu aeg erinevat ja uut toitu ja seega on mul korraga ca 7 pakki krõbinaid käsil ja siis ma vaheldumisi neid talle pakun, sest kaks korda järjest ta samu krõbinaid ei söö. Selline ebatavaline gurmee-kiisu seega. Ja õhtuti muidugi kaks teelusikatäit konservi ja siis selle järel suuremat sorti mängutuur, justkui tänutäheks maiuse eest."
Selliseid lugusid saame jutustada tänu meie toetajatele ja annetajatele, sest ainult annetuste abil on meil võimalik katta suuri raviarveid ja hoida loomi varjupaigas üle 14 päeva. Vaata, kuidas saad aidata sina.