Varjupaikade MTÜ üks olulisemaid põhimõtteid on see, et me austame kõiki inimesi ja loomi. Me tahame oma varjupaikades luua sellist õhkkonda, kus kõik inimesed, nii töötajad kui vabatahtlikud, tunneksid end turvaliselt ja hästi. Julgen öelda, et meil see õnnestub! Oleme väga rõõmsad, et koduta loomade eest hoolitsemine ja nende abistamine liidab inimesi kokku üle maailma.

Palusime rääkida oma loo Ronald Beilsmal, kes abistab meid Tallinna varjupaigas. Ronald liitus varjupaiga vabatahtlike tiimiga selle aasta jaanuaris ja tegutseb väga aktiivselt. Huvitav fakt on see, et Ronald on varasemalt vabatahtlikuna panustanud näiteks elevantide kaitsealal. Palusime tal rääkida oma vabatahtlikuks hakkamise teekonnast ja uurisime, miks ta valis tegutsemiseks just loomade varjupaiga, kuidas erineb vabatahtlik töö meil ja mujal ning mida ta soovib südamele panna nendele inimestele, kes alles mõtlevad vabatahtlikuks hakkamisele.

 "Olen pärit Hollandist. Kaheksa aastat elasin ka Hiinas ja kolisin kaks aastat tagasi Eestisse. Arvan, et on oluline olla ühiskonnale kasulik ja anda enda panus. Hollandis olen teinud vabatahtlikku tööd erinevates valdkondades alates 15. eluaastast.

Mõtiskledes, millist vabatahtlikku tööd ma siin Eestis teha saaksin, mõtlesin tagasi nädalale, mil töötasin mitu aastat tagasi Tais elevantide kaitsealal vabatahtlikuna. Kuigi varjupaik rajati elevantidele, oli seal ka sadu koeri, kasse ja muid loomi. See oli nii rahuldust pakkuv töö ja suurepärane kogemus ning jättis mulle mulje eluks ajaks. Arvasin, et vabatahtlikuna töötamine Eesti loomade varjupaigas on selle kogemuse taasloomiseks kõige lähemal. Siiani on see tõeks osutunud.

Peale selle olid mul vabatahtlikuks hakkamiseks mõned alternatiivsed motiivid. Töötan kodus veebiarendajana, programmeerin veebisaite ja rakendusi. Vabatahtlik töö varjupaigas aitab mul välja tulla igapäevasest rutiinist, tegeleda millegi muuga kui tehnoloogiaga ja suhelda inimestega otse. Samuti tunnen end Eestis väga teretulnuna ja nagu kodus. Vabatahtliku tööga on tunne, et annan ühiskonnale midagi tagasi.

Minu arvates ei erine siinne vabatahtlik töö sellest, kus ma varem vabatahtlikuna tegutsesin. Näiteks oli elevantide varjupaigas samuti vabatahtlikke üle maailma väga erineva kultuuritaustaga. Kuid me kõik jagasime oma armastust loomade vastu, mis on universaalne.

Soovitan inimestele, kes mõtlevad vabatahtliku tegevuse peale loomade varjupaigas, täpsemalt teistele välismaalastele siin Eestis – võta varjupaigaga ühendust ja lepi kokku aeg, et minna kohale. Seejärel saate tööst parema ülevaate ja näete, kas see sobib teile. Enamik töötajaid ja teisi vabatahtlikke räägivad inglise keelt ja loomad ei hooli sellest, mis keeles sa räägid. Vabatahtlik töö on kasulik sinu Eestisse integreerumiseks ja minu kogemuse järgi annab tunde, et oled osa Eesti ühiskonnast."

Kõiki meie vabatahtlikke ühendab üks ülioluline tundemärk – neil on suur süda. Lisaks armastus loomade vastu ja soov aidata neid, kes ise ennast aidata ei saa. Tõsi – ei oma mingit tähtsust, kust on inimene pärit, mis keelt ta räägib ja kus on tema kodumaa. Armastus ei tunnista piire, ka armastus loomade vastu. 

Kui sinagi, hea lugeja, tunned, et sinu süda kutsub sind aitama nõrgemaid, siis me ootame sind. Meie vabatahtlikud ja töötajad ning karvased abivajajad, kes ei vajagi üldse sõnu selleks, et oma armastust ja tänu avaldada. Tere tulemast!

Tule vabatahtlikuks

Lugu ilmus Varjupaikade MTÜ ajakirja Käpa all 2022/2 numbris. Autor: Marika Algpeos