Rännumees Ludwigi kolm aastat kestnud seiklus
Ludwig ilmus ühe Võrumaa kortermaja juurde talvel üksiku, nukra ja räsituna. Siis me muidugi ei teadnud, et ta Ludwig on – siis oli ta üks puna-valge triibuline nimetu kass. Majas elas memm, kellel hakkas loomakesest kahju ning ta hakkas kassile süüa panema. Kus kohast kass tuli või mis plaanid tal olid, ei teadnud keegi.
Me teame, et kasse ajab rändama uudishimu. Nad on väga uudishimulikud ja nad soovivad maailma uurida. Kassist maailmarändur eemaldub kodust, peatub siin ja seal ning vaatab, mis elu toob. Teame ju kõik Kiplingi muinasjuttu “Kass, kes kõndis omapead”. Samas ütleb inglise kõnekäänd: “Curiosity killed the cat.” Eesti keelde tõlgituna kõlaks see - uudishimu tappis kassi – ja tähendab, et liiga suur uudishimu võib põhjustada ohtlikke olukordi. Looduses ongi kass imepisike loomake ja ohutegureid ümbruses on palju. Rännaku ajal tuleb endale ka toitu otsida. Kui siis igapäevane toiduports on kuskil ühe koha peal päevast päeva saadaval ja selle kättesaamiseks ei pea vaeva nägema, jääbki kass võõras kohas paikseks.
Nüüd saime kontrollida, kas kiip on ka registrisse kantud ja omaniku kontaktid korrektsed. Enne tuli kontrollida kahte registrit, et andmed saada ja kass ei olnudki enam incognito. Saime teada, et ta on Ludwig, 13 aastat ja 7 kuud vana, isane kastreeritud kass, lühikese puna-valge karvastikuga. Järgmise sammuna võtsime telefonikõne omanikule, kes teatas, et kass elas vaid ajutiselt tema juures ja kassi peremees on hoopis teine inimene, kelle nimi meile avaldati.
Võru varjupaiga juhatajale tundus nimi tuttav ja ajusopist kerkis esile mälestus – sama inimene oli kunagi varjupaigast endale koera võtnud. Maailm on väike! Teele läks teade Facebooki kaudu ja varsti heliseski varjupaigatelefon. Härra oli väga üllatunud, et kass veel elas. Kunagi Saksamaalt Eestisse kolides tuli temaga kaasa kaks Saksamaal varjupaigast võetud kassi. Üks neist elab kodus, aga Ludwig oli juba kolme aasta eest kadunuks jäänud. Ludwig väärib tõesti maailmaränduri tiitlit, kuigi see just hea varjundiga ei ole. Nüüd on igatahes soliidses eas kass oma päriskodus tagasi ja meil on selle üle väga hea meel. Loodame, et kassist vanahärra oskab hinnata kodusoojust ja enam seiklema ei kipu.
Iga oma lemmikloomast hooliv omanik laseb lemmiku kiibistada ja kontrollib, et andmed saaks registrisse kantud. Oma andmeid saab ise sisestada veebiaadressil llr.ee, kuhu tuleb ID-kaardiga sisse logida. Kontaktandmete muutumisel saab samal aadressil neid ka korrigeerida. Ainult korrektne telefoninumber tagab, et looma sattumisel varjupaika saadakse omanikuga ühendust.
Lugu ilmus Varjupaikade MTÜ ajakirja Käpa all 2020/24 numbris. Autor: Anneli Matsi