Siit lehelt leiad Eesti kaardi, kus omavalitsustele klikates jõuad infoni, kelle poole tuleb pööruda kui oled leidnud hulkuva looma. Mõne omavalitsuse puhul ei jõua kuhugi, nemad ei ole meile senini saatnud linki, kus oleks vastav informatsioon. Täiendame kaarti pidevalt.

Vastavalt Loomakaitseseadusele loetakse hulkuvateks loomadeks omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud koduloomi. Omanikuta koduloom on identifitseerimata koduloom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada ning omaniku juurest lahtipääsenud loomaks loetakse kodulooma, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi.

Loe meie blogist, mida teha kui:
Vaata veel:

Lemmiklooma pidamisel tuleb järgida järgmisi õigusakte:

  • Kohaliku omavalitsuse kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjad.
  • Loomakaitseseadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Seaduse järelevalvet korraldavad nii Veterinaar- ja Toiduamet kui ka Politsei- ja Piirivalveamet. Politseid tuleks teavitada juhul, kui näed pealt või kuuled läbi korteri seinte lemmiklooma peksmist või muul moel piinamist. Samuti tuleb politseiga ühendust võtta, kui oled leidnud hüljatud loomad (näiteks pappkastiga metsa jäetud kassipojad) või näed pealt loomade hülgamist;
  • Lemmikloomade pidamise nõuded käsitlevad lemmiklooma, sealhulgas koera, kassi, närilise, küüliku, puurituhkru, puurilinnu, roomaja, kahepaikse, akvaariumikala ja selgrootu pidamise tingimusi, sh nende pidamise ruumi. Järelevalvet korraldab Veterinaar- ja Toiduamet (VTA). VTA poole tuleks pöörduda, kui oled märganud halbades tingimustes peetavat lemmiklooma (sh lindu või roomajat) – lemmikule ei anta piisavalt süüa, ta on liiga kõhn, haigele loomale ei tagata vajalikku ravi või pidamise ruum on liiga väike (sh koer on liiga lühikese keti otsas).