Timoša on omamoodi tujudega ja igaühega ei lepi, kuid varjupaiga inimestega küll. Sellise onupojapoliitika tulemusena kauples ta endale sooja koha igavesest ajast igavest välja juba 2014. aasta kevadest, kui ta omanik suri ja koer varjupaika sattus. Timoša asjatab toas ja õue peal, aga seda nii viisakalt, et jalus pole ta kunagi ja heatahtlikkesse võõrastesse ta ei puutu. Tegelikult on ta muidugi varjupaigapere liige, kellesse just täpselt nii suhtutaksegi – koos tehakse tööd ja koos peetakse pidu, näiteks ühiseid sünnipäevi. Timošal on ka kollektsioon kikilipse, mida siis erinevatel tähtpäevadel, nagu näiteks pildistamise puhul või siis Toivo sünnipäeval, kanda. Timoša on ka telestaar ja seda väljateenitult – teles esitleti klippi, kus ta demonstreerib oma arvutamisoskust (vaata videot allpool). Nimelt oskab koerake anda liitmistehetele vastuse õige arvu haugatustega.

Kui vaja, siis peab Timoša ka valvuriametit ja pahatahtlikele inimestele teeb ta tuule alla, sest oskab päris korralikult hammustada. Oli üks neljapäeva hommik, mis algas meile suure ehmatusega. Öösel oli varjupaiga kontorisse sisse murtud – aken oli lahti muugitud, kapid-sahtlid laiali kistud ja asjad põrandale tõmmatud. Vargad said saagiks kassaraha, mida oli üle 100 euro, ei midagi rohkemat. 

Õnneks jäi alles meie annetuskast ja selle eest pidimegi pai tegema ei kellelegi muule kui vaprale Timošale, sest koer hakkas hammastega oma kodu kaitsma. Oli aru saada, et varas üritas teda mopiga eemale peletada, aga Timoša asja nii ei jätnud. Ta on küll väike, kuid lõvisüdamega ja ta oskab hästi uriseda, kui vaja. Tundubki, et siis läks pahategijal kiireks ja tal ei õnnestunud annetuskasti kaasa haarata. Pikemalt saad sellest ärevast ööst lugeda Õhtulehest. Nii et pahategijad värisegu Timoša ees, kuid head ja naeratavad inimesed võtab Timoša varjupaigas lahkelt vastu.