Ketikoerast pereliikmeks – Milli pikk teekond õnneni

Kui Milli (algse nimega Madonna) esimest korda meie hoole alla jõudis, oli tema elu olnud kõike muud kui kerge. Ta leiti tänavalt lonkimas, ketijupp veel kaelas, mis viitas sellele, et ta oli pidanud elama ketikoera elu. Kahjuks ei jäänud see tema viimaseks katsumuseks.

Madonna leidis omale uue hea kodu ja paar kuud oli kõik väga hästi. Siis aga otsustas uus omanik temast loobuda ja heitis ta südatalvel lihtsalt kodust välja. Õnneks märkasid head inimesed segaduses ja hirmunud koera ning võtsid ühendust varjupaigaga. Meie töötaja sõitis kohale ja tema imestuseks tundis ta koera kohe ära – see oli meie Madonna, kes oli mõni kuu tagasi varjupaigast kodutee ette võtnud. Loomulikult võtsime ta oma hoole alla tagasi ja alustasime taaskord uue kodu otsingutega.

Uue kodu leidsime õnneks üsna pea. Nüüd, rohkem kui aasta hiljem, on Madonnast saanud Milli ning ta elab oma uue pere juures õnnelikku elu. Milli omanikud on täielikult pühendunud koera heaolule ja on aidanud tal paljudest hirmudest üle saada. Kui esialgu oli Milli väga ärev ja kartis üksi jääda, samuti igapäevaseid helisid, nagu tolmuimeja või kärbsepiits, siis nüüd on need hirmud ületatud. Ta on õppinud inimesi usaldama, sest teda võetakse kui täisväärtuslikku pereliiget, kes väärib elu, mis on täis armastust ja hoolt.

Milli on üks suur hellik. Ta naudib iga paid ning kallistust. Ta kuuletub oma perele hästi ja on õppinud mitmeid käsklusi, mida ta lahkelt demonstreeris ka jõuludel, et oma kingitus välja teenida. Milli oskab näiteks kõrval seista, oodata, käppa anda ja lamada. Koera eelnevad hülgamised on siiski jätnud oma jälje – näiteks kardab ta väga üksinda magada. Ta tahab igal öösel magada mõne pereliikme magamistoas, sest inimese lähedalolek tekitab temas turvatunnet.

Üks suur muutus Milli elus on olnud autosõidud. Kui alguses keeldus ta üldse autosse minemast ja teda tuli sinna tõsta, siis nüüd on ta iganädalaste väljasõitude suur fänn. Iga võimaluse korral hüppab ta ise autosse, ja kui juhtub, et auto uks on lahti jäetud, võib teda leida esiistmelt, varmalt valmis uueks seikluseks.

Milli on aktiivne ja seltsiv ning saab hästi läbi kõigi pereliikmetega. Eriti hoiab ta pere kõige pisemat, olles talle truu ja hooliv kaaslane. Kui vähegi võimalik, kaasatakse Milli pere tegevustesse – metsa seenele, ujuma, pikale jalutuskäigule. Tema elu on täis liikumist, rõõmu ja hoolt.

Tänaseks võib öelda, et Milli naudib oma elu täiel rinnal. Meil on südamest hea meel, et saime olla osa tema teekonnast ning et saatus viis ta kokku perega, kes teda armastab ja hoiab.


Lugu ilmus
Varjupaikade MTÜ ajakirja Käpa all 2025/1 numbris.
Previous Next