Tavaliselt kipub olema nii, et annetatakse just jõuluajal, mis on andmise ja headuse aeg. Laste siiras rõõm jõuluvana, piparkookide ja saadud kingituste üle teeb hinge soojaks ja toob mõnel tundlikumal natuuril pisaragi silma. Andmise ja annetamisega seoses on tunded aga kirjumad. Kui ühel korral jõuluoste tehes kaubanduskeskuse ukse ees võõramaist päritolu naisterahvast põlvitades annetusi küsimas nägin, pani see mõtlema. Tõenäoliselt lisas kogu pildile grotesksust ka see, et annetuste paluja tundus beebiootel olema. Kõik oleks ju “töötama” pidanud. Aeg – päev enne jõululaupäeva. Koht – kaubanduskeskus, kuhu ilma rahata pole niikuinii mõtet minna. Kaastunne – rase naine põlvitamas. Meeleolu – mõnusalt jõulune ja harras. Jackpot! Või siis mitte? Mina, kes ma olen muidu keskmisest aktiivsem annetaja, oleksin ju pidanud kindlasti end
kõnetatuna tundma. Aga ei tundnud. Seda kõike oli lihtsalt liiga palju ning kokku tundus see kõik sätitud ja võlts.

 
Seega on selge, et vaatamata pidevalt tõusvale annetuste kogumahule on keskmisel Eesti vabaühendusel veel pikk maa käia. Kindlasti hõlbustab annetamist 2020. aastast toimima hakanud uus süsteem, kus inimestel on võimalik tuludeklaratsiooni täites suunata enammakstud tulumaks otse enda valitud vabaühendusele. Jällegi käib jutt ainult soodustatud ühingute nimekirja kuuluvatest ühingutest. Tore, et nende seas on ka Varjupaikade MTÜ. Oluline roll sellise võimaluse ärakasutamiseks on vabaühendustel endil. Aktiivne teavitus, et potentsiaalsed annetajad teaksid, et suurte ühingute kõrval saab ka väiksematele oma enammakstud tulumaksu mugavalt suunata, on vaja teha ühingutel endil. Ei aita siin püssi- ega ussirohi. Kui ise aktiivselt n-ö pildis ei ole ning oma sihtgruppi ei tea ning ei kõneta, siis annetusi ka ei tule. Olgu ükskõik kui mugavad lahendused selleks loodud. Siin tuleb kasuks koostöö sarnase sihtgrupiga vabaühenduste vahel. Suvist Pardirallit aitab juba paar aastat korraldada Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu kõrval ka Vähiravifond „Kingitud Elu“. Koostööd tehti ka pisikese Annabeli raviraha kogumisel. Koostöö on mõistlik, vajalik ning kõigile osapooltele kasulik, eriti kui sihtgrupp ja eesmärk on sarnased.

 
Selleks, et annetuste kogumise käigus tekkinud häid praktikaid jagada ning üksteist toetada, on Vabaühenduste Liit siseministeeriumi toel kokku kutsunud annetuste kogujate võrgustiku. Lisaks on välja töötatud ka annetamise hea tava. Hea tavaga on liitunud 124 vabaühendust, kes kõik lubavad annetuste kogumisel järgida kuut põhimõtet, mis muudab annetuse saajale ja annetajale protsessi läbipaistvamaks ning usaldusväärsemaks.

Läbipaistvus ja usaldusväärsus on annetuste kogumisel elulise tähtsusega. See tagab annetajate kõnetamise ja nende püsimajäämise. Organisatsiooni majandusliku stabiilsuse tagab muuhulgas püsiv sissetulek. Ilma selleta on raske plaane teha ja uusi sihte seada, tööjõudu palgata ning igapäevaseid kulusid katta. Seega on annetuste kogumisel pikas perspektiivis olulised lisaks emotsiooni ajel tehtud annetustele ka pikaajalised püsiannetajad. See on sihtgrupp, kelle võitmiseks peab rohkem vaeva nägema. Neile on oluline, et nad teaksid, kuhu kulub nende raha ja millised on ühingu tulemused ning mõju. Muidu ei ole igakuiselt mõtet annetada.

 
Läbipaistvus ja usaldusväärsus on ka märksõnad, mis loo alguses mainitud jõulueelses saginas põlvitades annetusi palunud naisterahval puudu jäid. Olen kindel, et oli neid, kes pikemalt mõtlemata talle annetasid. Samas olen kindel, et püsitoetajaid ta üleliia palju sealt ei leidnud. Küsimused sellest, kuhu ja kellele raha läks, mis eesmärgil raha koguti ning kellega on tegu, jäid vastuseta ning seetõttu ei tekkinud annetuse andja ja saaja vahel ka sidet. Antud põlvitaja puhul ei olnud see suure tõenäosusega ka eesmärgiks, kuid jätkusuutlikkusele ja kasvule mõtlevate vabaühenduste jaoks on need küsimused eluliselt olulised.

 
Annetuste kogujad on koondunud annetuste kogujate võrgustikku, mille eesmärk on jagada annetuste kogumise teemal kogemusi ja infot ning teha koostööd annetuskultuuri parandamiseks Eestis. Annetuste kogumise võrgustiku eeliseks on see, et iga annetuste kogumisega alustav või tegelev ühing ei pea n-ö jalgratast ise leiutama hakkama. Üht-teist on juba välja mõeldud ja järgi proovitud ning seda on oma süsteemi üles ehitama asudes või täiustades hea teada. Üheskoos on võimalik juba olemasolevatest väärtustest osa saada. Lisaks saab annetuste koguja hankida annetuse kogumise hea tava märgi. Selle märgi saajad lubavad lähtuda annetuste kogumise heast tavast ning viide märgile on olemas ka nende kodulehel. Märgi olemasolu annab annetajatele kindluse, et nende raha on heades kätes. Rõõm on tõdeda, et Varjupaikade MTÜ kuulub annetuste kogujate võrgustikku ning ühingul on annetuse kogumise hea tava märk.

Kokkuvõtteks – jah, annetamine loob hea tunde, sest aidata on hea. Veel parem, kui annetaja ja abistatava vahel on usaldus ja mõlema tegevus on eesmärgistatud ning mõtestatud. Tunne on püsiv, kui hakkad püsiannetajaks.

Väikestest asjadest sünnivad suured teod. Sinu igakuine panus on suureks abiks varjupaigaloomade heaolu tagamisel ja uude koju aitamisel. Sõlmi oma kodupangas endale sobivas summas püsikorraldusleping Varjupaikade MTÜ igakuiseks toetamiseks. Mugavalt saad seda teha meie kodulehe kaudu: https://varjupaik.ee/toeta