Tahan teile tutvustada meie toredat vabatahtlikku Tallinnast – Merlinit, kes ongi üks nendest inimestest, kes on alati valmis tegema just seda, mida antud hetkel kõige rohkem vaja on – olgu see kassipuuride koristamine või laadal meenete müümine.

Merlin tegutseb meie vabatahtlikuna juba kaks ja pool aastat ning tema peale võib alati kindel olla. Piisab ühest sõnumist või telefonikõnest ja kui kui vähegi võimalik on, tuleb Merlin alati appi. Kui küsida temalt, miks ta valis just meie MTÜ vabatahtlikuks tegevuseks, siis vastab ta nii: "Ikka piiritu armastus loomade vastu on see põhjus. Olin sellest tegelikult mõelnud juba varem, aga siis panin selle mõtte ootele ja teadsin, et teen seda niikuinii ühel või teisel moel siis, kui see on ajaliselt võimalik. Nüüd on mul aega sellesse panustada. Koduta loomad väärivad täpselt samamoodi hoolitsust ja armastust nagu kõik teisedki loomad."

Kõige rohkem meeldib Merlinile tegeleda kasside ja koertega. Ta ei oskagi öelda, mis on tema jaoks mõnusam - kas koeraga jalutamine või kassi paitamine, mõlemad on tema jaoks nauditavad tegevused. Küll aga tunnistab ta, et kui varjupaigas on kutsikaid või kassipoegi, siis unustaks ta ennast nende juurde terveks päevaks.

Merlini sõnul on ta vabatahtliku tegevuse ajal õppinud nii mõndagi. "Kõige väärtuslikumad teadmised, mida olen varjupaigast saanud, on ilmselt kasside kohta. Varjupaigas on alati palju tegemist kassidega ja varjupaiga kaudu olen saanud ka väga kasulikke koolitusi. Olen end alati "koerainimeseks" pidanud, aga mulle jäi meelde ühelt koolituselt selgitus, et inimestele tihtipeale ei meeldi kassid seetõttu, et nende käitumist on raske mõista või pole viitsitud sellesse süveneda. Koerad suhtlevad inimesega teistmoodi ja neist on enamasti lihtsam aru saada. Mõistsin siis, et mina nagu ilmselt ka paljud teised "koerainimesed" lihtsalt ei mõista kasse, ja tekkis huvi, et kes need salapärased kassid siis on. Ei läinudki palju aega mööda, kui esialgsest lihtsalt aktsepteerimisest, et kassid on ka toredad loomad, sai armastus."

Ja lausa nii suur armastus, et nüüd on Merlinil endalgi kodus üks endisest varjupaigaelanikust kassike. Ühe silmaga kolooniast pärit Bastian ehk Bassu naudib nüüd õnnelikku kodukassi elu.

"Enam ma koera- või kassiinimeseks ennast ei liigitaks, sest mõlemad on võrdselt minu südame võitnud.

Vabatahtlikuna ma tunnen, et saan teha midagi, mis on päriselt oluline ja vajalik. Aidata kuskil, kus päriselt on sellest kasu ja veel tunda ise siirast rõõmu sellest, sest loomadel on minule selline mõju – nad teevad mu tuju heaks. Vabatahtlik töö annab mulle rõõmu ja vaheldust igapäevatööst ja -elust," räägib Merlin. "Vabatahtlikku tööd peaksid tegema inimesed, kes tahavad seda teha ja on valmis seda tegema," arvab Merlin. "Loomade varjupaiga vaatenurgast on kindlasti esimeseks tingimuseks armastus ja huvi loomade vastu. See annab elule nii palju väärtust juurde, kui saad teha midagi, mida armastad. Vabatahtlikku tööd on võimalik teha nii mitmel erineval moel, et kindlasti leiab igaüks endale midagi sobivat. Inimestele annab see ka kuuluvustunde ja teadmise, et nad teevad midagi tõeliselt kasulikku. Eks see oleneb ka inimese isiksusest, põhimõtetest, elustiilist jne, kas ta üldse sobib vabatahtlikuks, kuid valdkonna vastu, milles vabatahtlikuna tegutsed, peab kirge olema. Nagu kõigega elus, tuleb luua tasakaal ka vabatahtliku töö ja muu elu vahel. See, milliseks see tasakaal täpselt kujuneb, on ilmselt kõigil inimestel erinev ja tuleb ise välja kaaluda. Peaasi, et tunne on hea, ei põleta end läbi ja rõõm säilib ning tahtmist jätkub."

Oleme Merlinile siiralt tänulikud tema suure panuse ja suure südame eest!