Sõpradega näikse olevat umbes samamoodi nagu taevariigiga. Võid teda otsida ja oodata, igatseda või ihata, aga sõpra ei kuskil. Ja siis ühel päeval seisab ta äkki su ees ja sa tõstad oma silmad ta silmile: näe, sina ka siin! Kuidas ma sind varem ära pole tundnud, oleme ju ometi aegade algusest kõrvuti käinud... (Mõttetera Fred Jüssi raamatust "Mister Fred" )
Tema ei ole iialgi kogenud misterfredilikku äratundmisrõõmu. Tema, kollikoera tüüpi segavereline isane koer, ei ole kunagi olnud osaline kellegi teise Mister Fredilikus äratundmisrõõmus. Nii 5-6- aastat tagasi arvas Ta end küll teadvat, et pisikese mörakaruna oli Ta leidnud kahejalgse näol Mister Fredi, aga aeg pani tema võnkumatu usu proovile. Ta püüdis küll oma usule truuks jääda, ent tühi kõht, saamata jäänud veterinaarravi ja hoolimatus tegid usupuhastuse sõpruse olemasolusse. Ometigi näitab maailm, et tõeline sõprus ja kaastunne pole siiski lõputult kadunud. Kui külamees Temale peale vaatas, teadis too kohe, et Tema väärib enamat... Külamehe telefonikõne peale toimetas Pärnu loomade varjupaik koera loomakliinikusse. Sellest hetkest pole Tema enam lihtsalt Tema, vaid Tammuru Musi Larsson.
Külmast värisev ning näljast kõhetunud keha hoidis kõverasse. Oma jõuetute käppadega üritas Larsson karvutut ja marraskil nahaga keha kratsida. Kaelast eemaldati karvadesse sügavalt mattunud rihm. Tammuru Musi Larssoni ülespaistetunud näost võis lugeda sügavat pettumust, ent samas kergendustunnet, kuna keegi oli lõpuks ometigi vaevunud märkama ... sõber oli ulatanud oma käe! Veterinaarkliinikus osutati Tammuru Musi Larssonile esmaabi, lähipäevil selgitavad põhjalikud uuringud tema tervisliku seisundi ja saab diagnoosi, mille alusel hakatakse poissi ravima ja kehakaalu taastama.
2010. aasta jaanuaris väga täbaras olukorras Pärnu varjupaika saabnud Tammuru Musi Larsson tervenes tänu abistajatele ja pöidlahoidjatele sedavõrd, et suve lõpuks võis poiss uude kodusse kolida. Nüüd saadab Musike oma sõpradele tervisi ning annab teada, et on oma pererahvaga väga hea kontakti saavutanud ja elab nüüdsest tõeliselt head koeaelu!
Selliseid lugusid saame jutustada tänu meie toetajatele ja annetajatele, sest ainult annetuste abil on meil võimalik katta suuri raviarveid ja hoida loomi varjupaigas üle 14 päeva. Vaata, kuidas saad aidata sina.
Tema ei ole iialgi kogenud misterfredilikku äratundmisrõõmu. Tema, kollikoera tüüpi segavereline isane koer, ei ole kunagi olnud osaline kellegi teise Mister Fredilikus äratundmisrõõmus. Nii 5-6- aastat tagasi arvas Ta end küll teadvat, et pisikese mörakaruna oli Ta leidnud kahejalgse näol Mister Fredi, aga aeg pani tema võnkumatu usu proovile. Ta püüdis küll oma usule truuks jääda, ent tühi kõht, saamata jäänud veterinaarravi ja hoolimatus tegid usupuhastuse sõpruse olemasolusse. Ometigi näitab maailm, et tõeline sõprus ja kaastunne pole siiski lõputult kadunud. Kui külamees Temale peale vaatas, teadis too kohe, et Tema väärib enamat... Külamehe telefonikõne peale toimetas Pärnu loomade varjupaik koera loomakliinikusse. Sellest hetkest pole Tema enam lihtsalt Tema, vaid Tammuru Musi Larsson.
Külmast värisev ning näljast kõhetunud keha hoidis kõverasse. Oma jõuetute käppadega üritas Larsson karvutut ja marraskil nahaga keha kratsida. Kaelast eemaldati karvadesse sügavalt mattunud rihm. Tammuru Musi Larssoni ülespaistetunud näost võis lugeda sügavat pettumust, ent samas kergendustunnet, kuna keegi oli lõpuks ometigi vaevunud märkama ... sõber oli ulatanud oma käe! Veterinaarkliinikus osutati Tammuru Musi Larssonile esmaabi, lähipäevil selgitavad põhjalikud uuringud tema tervisliku seisundi ja saab diagnoosi, mille alusel hakatakse poissi ravima ja kehakaalu taastama.
2010. aasta jaanuaris väga täbaras olukorras Pärnu varjupaika saabnud Tammuru Musi Larsson tervenes tänu abistajatele ja pöidlahoidjatele sedavõrd, et suve lõpuks võis poiss uude kodusse kolida. Nüüd saadab Musike oma sõpradele tervisi ning annab teada, et on oma pererahvaga väga hea kontakti saavutanud ja elab nüüdsest tõeliselt head koeaelu!
Selliseid lugusid saame jutustada tänu meie toetajatele ja annetajatele, sest ainult annetuste abil on meil võimalik katta suuri raviarveid ja hoida loomi varjupaigas üle 14 päeva. Vaata, kuidas saad aidata sina.