BLOGI
Positiivne nakkus ehk mis toimub Eesti loomade varjupaikadega
Eelnevalt oleme kirjutanud kohalike omavalitsuste seadusjärgsest kohustusest püüda ja pidada hulkuvaid loomi ning sellest, kui erinev on ametnike suhtumine oma kogukonda, mille loomulikuks osaks on inimeste kõrval elavad lemmikloomad. Oleme juhtinud tähelepanu ka sellele, et loomade varjupaikade pidamine peab toimuma inimeste kodude lähedal ja teise Eesti otsa ei saa loomi ära vedada.
Kuigi Varjupaikade MTÜ teenindab seitset piirkonda, siis hoiame silma peal, mis toimub üle Eesti. Praegu saame olla juba veidi optimistlikumad, sest osa omavalitsusi on jõudnud vastavate taristute loomisega päriselt seaduse täitmiseni. Eestis toimuvast annab ülevaate Varjupaikade MTÜ tegevjuht Anneli Matsi.
Pika aasta kodus
Mango uus algus
"Et alustada rääkimist Mangost, pean alustama kaugemast ajast. Meie peres oli peaaegu 16 aastat kutsikast saadik kasvanud Kramp, välimuselt Mangole vägagi sarnane pereliige, kes 2022. aasta jõulude eel meie hulgast lahkus. Tema minek tekitas meie perre tühimiku, mida oli keeruline täita."
Mango loo pani kirja tema uus peremees Kristo.
Üleskutse: igasse maakonda oma loomade varjupaik!
Arutleb Varjupaikade MTÜ tegevjuht Anneli Matsi.
Eesti loomade varjupaigad kirjutati esmakordselt raamatukaante vahele
Raamatud on ikka eestlase laual aukohal olnud. Raamatuid ilmub ja neid loetakse väga palju. On märgilise tähtsusega, et Eestis on ilmunud raamat, mis on ajendatud kodututest loomadest ja nende saatusest. Projekt on väga ainulaadne, sest tegemist on esimese raamatuga Eestis, mille eesmärgiks on anda inimestele inspiratsiooni looma võtmiseks varjupaigast ja näidata varjupaikade olulisust ühiskonnas. Raamatu pealkiri on „Minu neljajalgsed musketärid ehk miks võtta loom varjupaigast.” Kes on need musketärid? Miks siis ikkagi võtta loom varjupaigast?