BLOGI
Üleskutse: igasse maakonda oma loomade varjupaik!
Arutleb Varjupaikade MTÜ tegevjuht Anneli Matsi.
Eesti loomade varjupaigad kirjutati esmakordselt raamatukaante vahele
Raamatud on ikka eestlase laual aukohal olnud. Raamatuid ilmub ja neid loetakse väga palju. On märgilise tähtsusega, et Eestis on ilmunud raamat, mis on ajendatud kodututest loomadest ja nende saatusest. Projekt on väga ainulaadne, sest tegemist on esimese raamatuga Eestis, mille eesmärgiks on anda inimestele inspiratsiooni looma võtmiseks varjupaigast ja näidata varjupaikade olulisust ühiskonnas. Raamatu pealkiri on „Minu neljajalgsed musketärid ehk miks võtta loom varjupaigast.” Kes on need musketärid? Miks siis ikkagi võtta loom varjupaigast?
Mustvee kutsikavabrikust päästetud koerte uued algused
Loomavabrikud ei ole kahjuks loomakaitsevaldkonnas tegutsevate inimeste jaoks harv nähtus ja nii päästeti veebruarikuus ühest järjekordsest kutsikavabrikust 46 Malta bichon’i laadset koera. Majas, kus koeri peeti, avanes õõvastav vaatepilt – loomad olid kitsastes oludes tihedalt koos ja põrand oli kaetud väljaheidetega. Sellistes ränkades tingimustes pidid koerad oma päevi veetma ja ilmselt polnud nad kunagi väljas jalutada saanud. Koerte lood aitas kirja panna Anni Anete Mõisamaa.
Lühikese keti otsast maailma avastama
Kui Asti aastal 2022, ühel märtsikuu päeval, meie hoole alla saabus, ei oleks me osanud ilmaski ennustada, milline elu seda koera ees ootamas on. Koer leiti Valgast ühest piiriäärsest tänavast, kus ta lonkis ihuüksi, ketijupp järele lohisemas. Koer oli ilmselgelt palju läbi elanud – ta oli nälginud ja arglik. Nüüd elab Asti koos uue perega unistuste elu ja on reisinud juba 15 riigis. Asti loo pani kirja Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa.