BLOGI
Positiivne nakkus ehk mis toimub Eesti loomade varjupaikadega
Eelnevalt oleme kirjutanud kohalike omavalitsuste seadusjärgsest kohustusest püüda ja pidada hulkuvaid loomi ning sellest, kui erinev on ametnike suhtumine oma kogukonda, mille loomulikuks osaks on inimeste kõrval elavad lemmikloomad. Oleme juhtinud tähelepanu ka sellele, et loomade varjupaikade pidamine peab toimuma inimeste kodude lähedal ja teise Eesti otsa ei saa loomi ära vedada.
Kuigi Varjupaikade MTÜ teenindab seitset piirkonda, siis hoiame silma peal, mis toimub üle Eesti. Praegu saame olla juba veidi optimistlikumad, sest osa omavalitsusi on jõudnud vastavate taristute loomisega päriselt seaduse täitmiseni. Eestis toimuvast annab ülevaate Varjupaikade MTÜ tegevjuht Anneli Matsi.
Tere, maailm!
Kas suurus on oluline? Suur koer vs väike koer
Pealkirjas esitatud küsimusele võib vastata nii ei kui ka jaa – see sõltub, mis kontekstis küsimus esitatakse. Aga alustame algusest ehk siis isegi mitte sellest, kui uus pereliige juba koju jõuab, vaid kõik algab juba ammu enne seda, kirjutab Anneli Matsi.
Üleskutse: igasse maakonda oma loomade varjupaik!
Arutleb Varjupaikade MTÜ tegevjuht Anneli Matsi.
Eutanaasiast otse ja ausalt
“Sel hommikul seisis ta ukse juures ja küsis õue. Ta oli oksendanud. Viimasel ajal oli ta olnud närb sööja. Tema olek oli muutunud, muidu selja peal rõngas olev saba oli sorus. Tiir õues tehtud, küsis ta tuppa. Ta heitis küll pikali, kuid tõusis jälle ja tammus rahutult ringi. Ta ei leidnud asu ja mitte kuskil ei olnud hea olla. Ta läks ja seisis nina norus oma joogikausi ees, kuid ei joonud. Ta lõõtsutas. See ei olnud nagu minu koer. Ta oli täna hoopis keegi teine ja ma sain aru, et asjad on halvasti – mu koer oli valudes.