Kurioossed lood – merisead majoneesitünnis, madu käekotis ja aknast sisse lennanud roosa tuvi..

Meie töötajad ja vabatahtlikud teavad, et loomakaitsevaldkonnas töötades igav ei hakka ning kunagi ei või ette teada, mis järgmisel päeval varuks on. Nii oleme näinud merisigu nagu silgud pütis majoneesitünni topituna, äravisatud hiidtigusid ning aknast sisse lennanud roosat värvi tuvi. Täna tahamegi teieni tuua need kõige hullumeelsemaid lood, mida aastate jooksul näinud oleme.

Merisead majoneesitünnis

Kord avastasime varjupaiga aia äärest kaks suurt ostukotti, täis “äravisatud” merisigu. Turvakaamerate salvestusi läbi vaadates nägime, kuidas mingi tume kogu kella 1 paiku öösel varjupaiga värava ees askeldas. Kuna värav oli öösel lukus, lasi inimene merisigadega kotid nööriga üle aia ning kadus muretult öösse. Merisead veetsid terve öö kohutavates tingimustes. Isased loomad olid topitud väikesesse karpi, kus neil ei olnud ruumi isegi ümber pöörata. Emased olid surutud üksteise otsa majoneesitünni. Vaesed merisead olid sellest vintsutusest suures stressis ning nende ülesturgutamiseks kulus omajagu aega. Nüüdseks on kõik kuus väikest selli uutes toredates kodudes, aga majoneesitünn on siiani varjupaigas mälestuseks alles..

Aknast sisse lennanud roosa tuvi

Oleme pakkunud ulualust ka roosale tuvile. Saime teate, et ühe kodaniku aknast lendas sisse roosat värvi tuvi - ilmselt oli tegemist pulmatuviga. Loodame, et noorpaar, kelle auks ta lendu lasti, elab õnnes ja armastuses siiamaani. Kahjuks aga pulmatuvide enda saatus nii õnnelik ei ole. Peale pidustuste käigus lendulaskmist lähevad nad tavaliselt kindlasse surma, kuna kontrollitud keskkonnas elanud ning treenitud linnud ei jää looduses ellu. Varjupaigast keegi lindu igatahes otsima ei tulnud ja meie üllatuseks soovis üks hea inimene tuvile kodu pakkuda. Selles kodus oli ees ootamas veel mitu sarnast tuvi, kes pulmade või muude pidustuste käigus lendu lastud ning kelle loodusesse jäämine lõppeks piinarikka surmaga. Uues kodus elab ta väga mõnusat tuvielu – ka roosa värv on juba ammu maha kulunud. 

Äravisatud Aafrika hiidteod

Ühel hommikul varjupaika saabudes märkas meie vabatahtlik aianurgas prügikasti kõrval vedelemas pappkarbikest. Kui ta seda prügikasti viskama hakkas, tundus karp kahtlaselt raske. Karpi avades vaatasid sealt vastu kuus Aafrika hiidtigu. Keegi oli oma lemmikutest salaja vabaneda otsustanud ja poetas nad vaikselt varjupaiga väravast sisse. Koheselt seati hiidtigudele sobilik eluase valmis ning pakuti neile kurki ja muud head-paremat. Meie üllatuseks oli tigude vastu huvi väga suur ja juba üsna varsti kolisid nad kõik rõõmsalt oma uutesse kodudesse. 

Käekotist leitud madu

Oleme varjupaigas hoolt kandnud isegi madude eest. Mida teeksid sina, kui käekotist telefoni otsides puutub su käsi midagi, mis osutub elusaks maoks? Just nii jõudis meie varjupaika kaunis maisi-roninastik. Varjupaiga hoole all veetis ta kõigest paar tundi – kui sotsiaalmeediasse info leitud mao kohta üles riputasime, ilmus omanik kohe välja. Selgus, et torupüstakut mööda kodust plehku pannud seiklusjanuline madu oli kadunud lausa 1.5 kuud!



Previous Next