Saksamaalt pärit Lena ja Pascal on maailmarändurid, kes matkaautoga palju riike läbi sõitnud. Ühel päeval, kui nad olid järjekordset rännakut tehes Eestisse jõudnud, tekkis neil mõte võtta neljajalgne pereliige. Koheselt hakati uurima, milliseid on Eestis võimalused koera võtmiseks ja jõuti Varjupaikade MTÜ koduleheni. Kui paar nägi Asti pilti, olid nad koheselt müüdud! Ka varjupaigalehel nähtud kirjelduse põhjal tundus Asti neile ideaalne koer ja nii võeti ette teekond Valga varjupaika, et koeraga tutvust teha.

Miks otsustas paar perelemmikut just varjupaika otsima minna? Aga just seetõttu, et nad leiavad, et varjupaikades on liialt palju koduta loomi ja ka nemad väärivad head kodu ning uut algust. Ka ei heidutanud neid asjaolu, et tegemist oli juba täiskavanud koeraga, sest Lena ja Pascal usuvad, et kui kutsikad leiavad tavaliselt kiiresti kodud, siis tuleb ka täiskasvanud koertele võimalus anda. Nii saigi Asti uute omanike nimele vormistatud ja tema uus algus võis alata.  

Lena sõnul on matkaautos koeraga ringi reisida lihtne. “Koer ei vaja palju. Viibime tihti looduses ja see on tema jaoks täielik paradiis. Peale Eestis käiku reisisime kohe edasi läbi Ida-Euroopa kuni Lõuna-Euroopani. Hetkel elame juba mõni kuu Gruusias, Batumis,” selgitab Lena.

Siiski tahab pere inimestele südamele panna, et iga koer ei ole loodud pikkadeks reisideks. Näiteks kui koer kardab paaniliselt võõraid olukordi, uusi inimesi või teisi koeri, siis ilmselt oleks sellise loomaga keeruline ringi seigelda. “Kui aga koer on sotsiaalne ja seltsiv, siis soovitan kindlasti koeraga reisida. Sul on palju aega ja nii saad terve päeva oma neljajagse lemmikuga koos veeta. See on imeline võimalus, nii koera kui ka omaniku jaoks,” kirjeldab Lena nende kogemust.

Asti omanike sõnul on eriliselt oluline tähele panna, et koeraga reisides peab matkaautol olema korralik kliimaseade. Seda juhuks, kui tuleb ette olukord, kus koera ei saa kaasa võtta ja ta peab mõneks ajaks matkaautosse ootama jääma. Eriliselt oluline on see kuuma ilma korral. Lisaks toovad nad välja, et Euroopa siseselt on piiriületamine üsna lihtne, kuid reisides Euroopa Liidust välja, on nõuded juba karmimad ja piiriületus võtab kauem aega. Koeraga reisides tuleb kindlasti end eelnevalt kurssi viia sihtriigi nõuetega.

Nüüdseks on Asti enda uue perega veetnud juba aasta ja selle ajaga on õppinud palju nii koer kui ka omanikud. Asti varasem elu piirdus keti otsas istumisega, seega oli tema jaoks alguses kõik uus ja tal olid teatud hirmud. Näiteks oli jalutuskäigul tee peale ette jäänud kivi midagi, millesse tuli väga ettevaatlikult suhtuda. Ilmselt pidi Asti minevikus olema väga iseseisev ja ta ei olnud harjunud inimesega koos aega veetma. Seega tuli tal alguses õppida, et ta ei pea üksinda kõigega toime tulema ja inimene on olemas, et teda toetada ning suunata. Lena sõnul on juba väga palju saavutatud, kuid Asti treenimine kestab endiselt: “Õppisime koera samm-sammult tundma ja teda paremini mõistma. Tänu sellele leidsime paremaid viise, kuidas teda aidata. See on suur töö, aga näeme, kui kaugele ta on ühe aastaga jõudnud.”

Meie oleme väga rõõmsad, et koer, kelle maailm piirdus ilmselt paarimeetrise ketiga, saab nüüd kogeda tõelist elu ja näha maailma. Ja mis kõige olulisem – ta teeb seda koos enda perega, kes teda väga armastab!