Hoiukoduks olemine, loomade sotsialiseerimine ja ravimine on igapäevane suur töö. Inimesed teevad seda tööd oma põhitöökoha ja pere kõrvalt. Oleme neile selle eest siiralt tänulikud. Kuna tunneme alati hoiukodudest puudust, tuli meil idee kaasata meie hoiukodude tegevusse pensionäre. Taoline praktika on väga levinud teistes riikides. Inimesed, kes ei pea enam iga päev tööl käima ja kellel on palju vaba aega, aga ei soovi siiski suurt vastutust endale püsivalt looma võtmisega peale võtta, kasutavad hea meelega suurepärast võimalust aidata kodutuid loomi, olles nende jaoks ajutine hoiukodu. Meie hoiukodud saavad hoiulooma jaoks kaasa kõik vajalikud tarvikud ja toidud ja kui loomake peaks haigestuma, siis on ka ravi MTÜ poolt tagatud. Meil vedas. Järjekordse Facebookis hoiukodude otsimise kuulutuse peale reageeris tore proua Õie.

Varemgi koduta kasse aidanud

Kuigi Õie on juba väärikas eas, on ta väga aktiivne ja näeb väga nooruslik välja. Õie on kasvanud üles koos kasside ja küülikutega ning kassid on tema lemmikud loomad. Ta ei suuda vaadata, kuidas koduta kassid tänavatel piinlevad ja ta on alati püüdnud neid aidata. Kui kõrvalmaja prügikastide juures poegis üks õnnetu kassike, ei lubanud proua Õie lahke süda teda õue jätta. Õie pakkus kaks kuud hoiukodu nii kassiemale kui tema kahele pojale. Lõpuks õnnestus kõikidele kassidele ühe mittetulundusühingu kaudu kodud leida.

Elu jooksul on Õiel olnud kolm päris enda kassi. Kusjuures ka viimane kass oli tänavalt päästetud, kui tema omanikud ta hülgasid. Kiisu tuli ise Õielt abi paluma ja loomulikult ei suutnud proua teda abita jätta. Nii sai hüljatud kassike endale unistuste kodu. Kuna Õie on väga eeskujulik kassiomanik, ei lasknud ta kassi üksi õue ja käis temaga rihmaga jalutamas, et ei juhtuks midagi halba. Ta ravis kassi hambaid, mis läks talle maksma päris kopsaka summa. Päästetud kassike elas Õie juures neli õnnelikku aastat, kuni suri kahjuks selle aasta aprillis.

Õie jaoks oli tema lahkumine väga valus ja kui valu natuke järgi andis, otsustas ta hakata kasside hoiukoduks. Poeg pakkus talle küll võtta uut ja nooremat kassi, aga Õie ei olnud sellega nõus. Tema sõnul annab vanus juba tunda ja tal ei ole enam nii palju jõudu noort kassi kasvatada. Õie nägi meie kuulutust Facebookis, täitis Zelose äpis sooviavalduse ja nii saigi temast hoiukodu kass Indriale!

Indria on vanem kass, kes on varem elanud oma inimesega. Kahjuks lahkus tema omanik siit ilmast ja nii vaene Indria varjupaika sattuski. Kuna Õie elab Keilas, kus meil varjupaika ei ole, tuli appi meie tubli vabatahtlik Raimo, kes viis Indria kogu „varustusega" Õie juurde ja hakkab ka edaspidi talle kassiliiva ja toitu juurde tooma.

Hoiukass tunneb end kui kodus

Õie sõnul tundis Indria esimesest hetkest end tema juures nagu kodus. Ta uuris kõik toad läbi ja otsustas, et tema õige koht on diivanil Õie kõrval. Seal nad koos televiisorit vaatavadki, kusjuures ka Indria jälgib põnevusega seda, mis ekraanil toimub.

Indrial on kombeks joosta kööki ja paluda, peaga puksides, Õielt kõike seda head ja paremat, mida proua talle pakub. Järgi on proovitud kõik võimalikud maitsvad konservid ning Indria tegi oma valiku – temale maitsevad kõige rohkem loomaliha ja kanamaksaga konservid. Ka nurrumootor töötab Indrial korralikult, mis Õiele väga meeldib.

Soovitab hoiukoduks olemist üksikutele inimestele

Küsisime Õielt, kas ta soovitab hakata eakatel inimestel hoiukoduks. „Kindlasti soovitan," vastab Õie. „Eriti soovitan seda neile inimestele, kes tunnevad end üksikuna, kellel ei ole ühtegi hinge kõrval. Nii tore, kui on kellegi eest hoolitseda, kes jagab sinuga pikki õhtuid, palub su tähelepanu, nii tore on aidata ühte hüljatud hinge.”

Head pensionärid, ootame teid meie ridadesse! Kui ka teil on soov leida endale pikkadeks sügisõhtuteks neljajalgne sõber, kui tunnete üksindust, kui soovite aidata kodutut looma, andke meile sellest teada! Rohkem infot hoiukodu pakkumise kohta leiad SIIT. 

Suur tänu Õiele tema abi eest! Aitäh kõigile meie hoiukodudele, kes leiavad aega meie hoolealuste jaoks!