Relika soovis, et ta saaks varjupaigas edasi töötada ja see soov täitus väga ruttu. Nädala möödudes sai ta kõne kutsega varjupaika päriselt tööle minna. Sellele küsimusele vastas Relika loomulikult JAH! Tegelikult oli loomadega töötamine tema jaoks loogiline valik, sest juba väiksena aitas ta hulkuvaid ja vigastatud loomi.

Olles üheksa aastat töötanud loomade püüdja-hooldajana, liikus Relika edasi Võru varjupaiga juhataja ametikohale. Tema sõnul on varjupaiga juhataja igapäevatööd keeruline kirjeldada, sest kõik päevad on erinevad ja väljakutseid pakkuvad. Kui on abi vaja, siis lisaks varjupaiga juhatamisele hooldab Relika ka loomi või käib väljakutsetel. Väljaspool tööaega on ta passiivses valves, et vajadusel aidata hättasattunud loomi.

Varjupaigatöös tuleb vahel ette ka raskemaid ning keerulisemaid aegu. Relika sõnul on tema ümber positiivsed ja toetavad inimesed, kellele saab alati loota ning kes on vajadusel abiks.

Meie soovime Relikale jaksu loomi aidata ja oleme ääretult tänulikud, et meie meeskonnas on sellised hoolivad inimesed!