Varjupaikade peaeesmärgiks on juhatada kaotsi läinud loomad tagasi omanikuni. Kui oled kaotanud oma looma, siis helista või saada e-kiri kindlasti lähimasse varjupaika. Varjupaikade MTÜ kõikidesse varjupaikadesse saad korraga anda looma kadumisest teada siin. Kui sa ei tea, millisesse varjupaika sinu linnast või vallast leitud loomad viiakse, võta ühendust oma kohaliku omavalitsusega, sest nende kohustuste hulka kuulub omanikuta ringipatseerivate loomadega tegelemine. Uuri ka naaberomavalitsustest, ega neile ei ole teatatud sellise looma leidmisest, sest loomad omavalitsuse- ega riigipiire ei tunnista.

• Varjupaika helistades või kirjutades räägi kes sul kadus, kus ta kadus, millal ta kadus, milline on looma välimus, sugu, on tal kaelarihma, on tal mõnda silmatorkavat tunnust, kas ta on kiibitud või muul moel märgistatud. Kui sul on pilti oma loomast, siis saada see kindlasti koos kirjaga varjupaigale. Väljaspool tööaega on varjupaikade telefonid (välja arvatud Tallinnas) kõnepostis, jäta sinna KINDLASTI samade andmetega kõneteade! Võib-olla on looma leidja juba varjupaigaga ühendust võtnud.
  
• Varjupaigad panevad esimesel võimalusel oma pildialbumitesse kõikide leitud loomade pildid. Kontolli, ega sinu loom ei ole juba leitud.
  
• Kui su loom on juba varjupaigas, siis leppige varjupaiga töötajatega kokku, millal saad talle järgi minna, võta kaasa isikut tõendav dokument, looma sulle kuuluvuse kohta tõendid (lemmikloomapass, ostu-müügileping, kasvõi pildid loomast), koera jaoks jalutusrihm ja kassile transpordipuur. Varjupaigas tuleb tasuda looma püüdmise ja pidamisega seotud kulutused, millele võib lisanduda tasu veterinaarpotseduuride eest. NB! Lemmiklooma pidamise eest vastutab looma omanik, vajadusel ka kinni püüdmise kulude katmise ja looma tekitatud kahju kompenseerimise eest. Kui lemmikloomal omanikku pole, vastutab kohalik omavalitsus. Eesti õigusruumis ei eksisteeri nn vabakäigukassi ja -koera. Eraldi mõiste on vabalt looduses elav loom, keda Loomakaitseseadus eristab lemmikloomast, põllumajandusloomast ja katseloomast. Kõik loomad peale looduses vabalt elavate loomade peavad olema inimese kontrolli all.
  
• Kohe kui märkad oma looma kadumist, asu teda otsima hüüdes teda nimepidi. Enamus jooksu saanud loomi liiguvad 12-24 tundi kodu lähiümbruses. Räägi kindlasti ümbruskonna elanikele, postiljonile ja igale õues mängivale lapsele, et sul on loom kadunud. Jaga neile paberil oma telefoninumbreid.
  
• Pane looma kadumise piirkonda ja internetifoorumitesse üles pildiga, looma kirjeldusega ja oma telefoninumbriga kuulutused. Ära märgi neile oma kodust aadressi!
  
• Saada looma pilt, kirjeldus, kadumise piirkond ja oma kontaktandmed Facebooki LemmikuLeidja lehe sõnumitesse. Lemmikuleidja on Varjupaikade MTÜ poolt loodud leht kaotatud või leitud loomade kiireks kuulutamiseks. LemmikuLeidjas võivad postitada leitud/kaotatud loomade pilte koos kirjelduse ja kontaktandmetega kõik varjupaigad, teised loomadega tegelevad organisatioonid, kohalikud omavalitsused ja eraisikud. PALUN LISA KUULUTUSE JUURDE LOOMA KADUMISE VÕIMALIKULT TÄPNE KOHT (küla, vald/ linn, maakond). Lemmikuleidja lehekülge administreerime vaid annetuste toel. Me ei võta kuulutuste ülespaneku eest tasu, kuid palume sul toetada Lemmikuleidjat, tehes annetuse Varjupaikade MTÜ arveldusarvele EE561010220068203017, selgitusse märksõna Lemmikuleidja.
  
• Kuuluta raadios, praktika on näidanud, et parimaid tulemusi annab Elmari raadiosse erakuulutuse panek.
  
• Pane kuulutus kohalikku ajalehte ja lemmikloomapoodidesse.
  
• 
  Otsi läbi oma majaümbrus. Kassid, kes ei ole enne õues käinud, peituvad tavaliselt esimese objekti (puuriit, trepialune jne) alla ja võivad seal hirmust väriseda päevi.
  
• Juhul kui koer kadus oma hoovist, vii oma lõhnaga ese kohta, kust loom kaduma käks. Eksinud koer võib tagasi tulla kohta, kust ta kaduma läks.
  
• Otsi uuesti öö hakul, siis on tänavatel vaiksem ja hirmutekitavaid faktoreid vähem. Kontrolli üle ka need kohad, kuhu oled juba vaadanud.
  
• Anna looma kadumisest oma veterinaarile teada.
  
• Teada võib anda taksofirmadele, sest taksojuhid sõidavad mööda linna ja mõnest juhist võib hindamatu kasu olla.
  
• ÄRA ANNA ALLA! On üsna tavaline, et keegi võtab leitud looma enda juurde ja annab alles paari nädala pärast varjupaigale sellest teada.
  
• Kui keegi väidab, et on su looma leidnud, ära lase emotsioonidel kainest mõistusest võitu saada (eriti kui oled leidjale lubanud vaevatasu), ära anna oma kodust aadressi, saage kokku avalikus kohas, ära mine kokkusaamisele üksi.
  
• Kui sinu looma kirjeldusele vastav loom on leitud teises Eesti otsas, ära välista sellega võimalust, et see siiski on sinu loom. Teinekord on inimkäsi abiks loomade jõudmisel pikkade vahemaade taha.
  

Kui leiad oma looma üles:

• Tee kõik selleks, et su loom enam kunagi kaduma ei läheks (või uuesti kaduma minnes oleks kiiremini leitav): lase veterinaaril paigaldada loomale mikrokiip ja see registrisse kanda või vaata, et su andmed oleksid ikka registris õiged (loe, kuidas saad tasuta oma looma registrisse kanda), pane loomale kaela kaelarihm, millel on sinu nimi ja telefoninumber, paranda oma aiaaugud, pane värav lukku, kühvelda aia äärest lumehunnik ära, hoia oma kass toas, võta maha otsimiskuulutused. Palju lihtsam on looma kaotsiminekut ennetada kui elada läbi kogu seda südamevalu.
  
• Ära arvesta sellega, et sinu 100% tubane loom ei vaja mingit identifitseerimismärgist - varjupaigad on täis sadu sõbralikke loomi, kes on kindlasti olnud kunagi kellegi omad.
  
• Käi koeraga tihti jalutamas. Koer, kes pikkadele jalutuskäikudele ei saa, püüab tihtilugu ukse avanedes põgeneda. Jalutuskäigud annavad koerale füüsilist koormust ja vähendavad isu omapäi uudistama minna.
  
• Reeglid. Võib juhtuda, et külla tulnud sõber jätab ukse või värava kogemata lahti ja koer põgeneb. Meenuta külalistele, et nad enda järel uksed ja värava alati korralikult kinni paneksid.