Tänulikkus lemmikuga elu jagamise eest, temaga koos veedetud kvaliteetne aeg ja kohalolek ühistes tegevustes on väärtused, mida pakkuda loomale ja iseendale. Koer Tipi sai meie pereliikmeks, kui ma olin vaid 6-aastane. Mäletan siiani, kuidas ma ta süles koju tõin ja kui rõõmus ma selle üle olin. Meenutades teda, tajun oma kehas siiani tema süles hoidmise tunnet, tema limpsatusi üle minu näo ja käe all tema karvkatet. Tipi elas meiega järgmised 15 aastat, olles minu jaoks teatud mõttes kõige lähedasem.

Hiljuti, meenutades lapsepõlve, tuli meelde mälupilt suvest, kui ma olin umbes 15-aastane - päike paistis, oli suviselt soe ning mina jalutasin kodu ümber koerte Tipi ja Poisiga. Kui Tipi oli pisike mustvalge kirju, pigem karmikarvaline emane koer, siis Poiss, nagu nimi ka ütleb, oli isane ja hoopis musta värvi eriliselt pehme krussis karvkattega. Ma tundsin koertega jalutades end nii hästi ning head meelt tegi ka nende uudishimulik ja rõõmus olek.

Lemmikloomade oskus hetkes elada saab aidata ka meil muutuda tähelepanelikumaks ja hinnata oleviku rõõme. Koer saab olla meile kaaslane, anda elule tähenduse ja eesmärgi ning tõsta eneseväärtust; samuti ühendada meid teiste inimestega ja viia kokku uute tutvustega, hoida meid aktiivsena ning luua päevastruktuuri ja rutiini.

Koer kui oluline kaaslane

Koer toob ellu rõõmu, ühendust ja tähendust sõltumata inimese vanusest. Tihtipeale on just koer, või ka mõni muu lemmikloom see, kes alati „kuulab“ meid ära, näeb meid nii heas kui halvas. Paljud räägivad oma koerte ja teiste lemmikloomadega - murede välja rääkimine, isegi kui kuulajaks on koer, kes inimkeeles ei vasta, võib olla oluline osa mure lahendamisel ja enesetunde paranemisel. Uksele saba liputades vastu jooksva koera või hoopis nurrudes jalutava kassi nägemine on tõeliselt liigutav, tunneme end oodatuna ja soovime nende rõõmu jagada.

Kogemusnõustajana inimesi lemmiklooma surma järel toetades olen märganud, et tihtipeale ollakse endalegi üllatunult kurvemad ja sügavamas leinas. Üllatus on suurem juhul, kui loomaga on keegi teine lähedasem olnud ja tema eest rohkem hoolitsenud. Seega on tänulikkus ja kohalolu lemmikloomaga tema eluajal veelgi väärtuslikum.

Tähendus ja eesmärk

Koera eest hoolitsemine võib anda tunde, et meie elul on tähendus ja eesmärk, meid on vaja. Koertega võib olla üksjagu tegemist, kuid uuringud näitavad, et ka vastutus aitab hoida vaimset tervist. Psühholoogid on leidnud, et lemmiklooma eest vastutuse võtmine ja oskuste kasutamine tõstavad enesehinnangut. Koera eest hoolitsemine annab kindlustunde, et ollakse suuteline hoolitsema nii teise elusolendi ja iseenda eest.

Väärtuslik ühendus teistega ja uued tutvused

Lapsepõlvele tagasi mõeldes näen, kui tähtis osa koertega jalutamisel oli ühenduse hoidmisel teiste eakaaslastega. Käisin koertega tihti jalutamas nii sõprade kui sõbrannadega, kellel oli koer või mitu. Käisin koos jalutamas ka nendega, kellel ei olnud. Pikad jalutuskäigud, vestlused ja maailma asjadest rääkimised lähendasid, need tõid ellu rohkem mõistmist ja selgust, kuid ka nalja ja elurõõmu. Olin teismeline 90ndate teises pooles, kui mobiiltelefonid ja internet veel kasutusel ei olnud või olid need võimalused väga vähestel. Seega jalutuskäigud leppisin tavaliselt kokku eelmistel päevadel, läksin ukse taha või hõikasin majade ees akna all. Vahel sai ka lauatelefoniga proovitud, kuid ega ka seda kõigil olnud.

Jalutuskäigud viisid mind kokku ka uute inimestega. Eriti veel juhul, kui koerad omavahel klappisid. Tipi oli teiste koertega tavaliselt tõre, isegi dobermanni mõõtu koertele haugatas ja jalutas siis enesekindlalt edasi. Talle meeldisid vaid paar-kolm koera, üks neist oli valge temast endast veidi suurem bolonka, kes jalutas vanema naisterahvaga. Teinekord planeerisingi Tipiga jalutuskäiku samale ajale, et koerad saaksid omavahel mängida. Tänasel päeval on suurepärased kohtumispaigad ka näiteks koerte jalutusväljakud.

Struktuur ja rutiin

Lemmikloomad, eriti koerad, vajavad regulaarset toitmist ja liikumist. Rutiin hoiab looma tasakaalus ja rahulikumana ning see on ka inimesele toetav. Koera vajadus süüa, õue minna või mängida aitab ka masenduses, ärevuses või stressis inimesel päeva struktuuri luua. Liikumine aitab vähendada stressi taset ning parandada unemustrit ja üldist tervist. Koertega mängimine tõstab oksütotsiini ja dopamiini taset, tekitades positiivseid tundeid ja sidet nii inimese kui tema lemmiklooma jaoks.

Juhul, kui looma eest hoolitsemine enda tervisliku olukorra tõttu siiski ei õnnestu, siis on tähtis seda märgata ja küsida abi lähedastelt või loomi abistavatelt organisatsioonidelt.

Märka oma lemmikloomadest pereliikmeid, pühenda neile oma aega ja hoolitse nende vajaduste eest. Luba endal kogeda tarkust, armastust ja ühendust, mida on loomadelt õppida. Avatus kogemaks sellist ühendust rikastab meid, tõstab meie heaolu ja muudab maailma hoolivamaks teiste elusolendite suhtes.

Koeraomanike Nadežda ja Geidi mõtted:

Nadežda Gavrikova, 11- aastane koer Jenny ja 7-aastane koer Kapa

„Kõige positiivsem on minu jaoks tõenäoliselt see, et ma saan näha, kuidas minu kahe koera jaoks tundub kõik tegelikult lihtne olevat - nad elavad hetkes ehk siis olevikus ning võtavad elust kõike, mida saavad. Arvatavasti ei käiks ma nii palju looduskaunites kohtades, rabades ja randades, kui mul ei oleks minu tüdrukuid, Jennyt ja Kapat. Üks ilusamatest kogemustest on jälgida, kuidas koer toimetab metsas või põllul, oma nö loomulikus keskkonnas. Koerad on ka tegevuste loojad, nendega on alati vaja jalutada, mis tähendab palju liikumist. Samuti on oluline tagada, et nad oleksid söönud ja vajadusel abistatud ning see omakorda tähendab oma inimlikkuse ja kohusetunde arendamist. No ja mis on põhiline - keegi ootab sind alati koju, vajab sind ja loob juurde kodutunnet!“

Geit Karurahu, Serbia tänavatelt päästetud 2-aastane koer Nina

"Minu jaoks ei ole koer üksnes parim seltsiline vaid kui lubame, siis ka imeline õpetaja. Parem kui ükskõik milline joogaguru või muu vaimsuse arendaja. Koeraga oma elu jagamine ja temasse süvenemine võib meist kasvatada parema inimese. Minu koerad on kindlasti õpetanud ja arendanud minus olulisi omadusi, näiteks muutnud mind kannatlikumaks, ka mõistvamaks ja arvestavamaks erinevate loomuste suhtes ning õpetanud säilitama igas olukorras positiivset meelt."