Reks ja Piraat – esimesed pandeemiaohvrid, kes leidsid varjupaigas ajutise kodu
Maailm ei ole täna enam see, mis ta oli enne Covid19 viirusepandeemiat. Kõik, mis on juba toimunud, tänane päev ja määramata tulevik võib meid, inimesi, puudutada. Koos meiega jäävad muutuste tuulte meelevalda ka meie seltsilised. Seltsilised – need on koerad, keda me hüüame inimeste parimateks sõpradeks.
Majandusel on jalad alt läinud ja paljud firmad on oma tegevuses pidanud tegema korrektuure – osa on otsad koomale tõmmanud või hoopis tegevuse lõpetanud. Kahjuks pidi selle tee valima ka ettevõte, kus inimeste kõrval täitsid auväärset valvuriametit Reks ja Piraat. Nad tegid ausalt oma tööd igapäevase korraliku toiduportsu, peavarju ja iga-aastase vaktsineerimise eest. Vanemas eas Reks oli targa koerana oma ülesanded nooremale Piraadile tasapisi üle andnud ja veetis rohkem aega inimestega sõbrustades. Piraat täitis hoolega väravakella ametit ja andis häälekalt teada liikumistest territooriumil.
Kui oli teada, et valvurid, kes koerte eest hoolitsesid, tuleb koondada, hakkasid firma omanikud ja töötajad otsima lahendust, et koerad ei peaks omapead jääma. Infot kodu vajavate koerte kohta prooviti jagada nii ja naa, ka koostöös erinevate loomi abistavate organisatsioonidega. Kuid vaatamata sellele, et postitusi jagati sadu kordi, ei olnud sellest abi ja aeg aina kulus. Inimesed lahkusid ja koerad jäid murelikult platsile, kus ei olnud enam tööd ja inimesi. Hooleta koerad ei jäänud – kes vähegi sai, käis nende juures ja oma toiduportsud said nad kätte. Kõige hullem oli koerte jaoks üksindus, sest olid nad ju harjunud, et inimesed toimetavad ümberringi ja on kellega suhelda. Hea, et nad vähemalt teineteisel olemas olid.
Õnneks jõudis info koertest lõpuks Varjupaikade MTÜ-ni ja meie loomi hätta ei jäta. Nii ongi tänaseks see tore koerapaar Tallinna loomade varjupaigas, kus koeri ümbritseb igapäevane suhtlus ja hoolitsus ning käib ka aktiivne uute kodude otsimine.
Firma poolt said mõlemad koerad koondamistasuna uue elu alustamiseks vajaliku paketi. Ettevõte tasus mõlema koera protseduuride eest, mis on vajalikud uude koju minekuks – kastreerimine, kordusvaktsineerimine, välis- ja siseparasiitide tõrjed. Koerad oli eelnevalt kiibistatud. Müts maha vastutustundliku tööandja ees, kes olles ise raskustes, tegi kõik selleks, et koeri aidata. Kui ei oleks eriolukorda, jätkaks Reks ja Piraat oma tavalist tööelu korravalvuritena ja ka pensionipõlve oleks nad saanud samas pidada.
Loomaarst on juba mõlemad koerad üle vaadanud - nende üldkonditsioon on normis, hambad ja süda vanuse kohta väga heas korras.
Reksi tagasihoidlik soov
Reksi, kes ise on leebuse kehastus, soov on tagasihoidlik. Tema sooviks on pensionipõlve pidada inimese juures, kes vajab sõpra, kellega arutada maailma asju, kohmerdada ringi oma aias ja pikutada kuudis. Tore oleks, kui teda ka tuppa inimeste juurde seltsi lubataks, kui koer seda soovib. Ka niiskete, külmade ilmadega oleks Reksi liigestele parem, kui koer saaks soojas olla. Selliselt soovib ta veeretada rahulikke päevi ajakees.
Reksi elu alguspäevad ei olnud just õnnelikud. Ta leiti suure tee äärest paarikuuse kutsikana ja sattus Kohtla-Järve varjupaika. Kuts oli räsitud ja väga arg. Kui inimene kiiremini oma kätt liigutas, oli paanika majas – selline käitumine räägib nii mõndagi tema elualguse kogemuse kohta. Head inimesed võtsid ta oma hoole alla, ettevõte vajas territooriumile koera ja nii algaski koera valvurikarjäär.
Reks on elukogenud koer ja ringi rahmeldada enam ei ole vaja. Kas Reks on üheksa või kümne aastane, ei tea täpselt keegi.
Reks on nn eesti hundikoer ja veidi üle põlve kõrge. Ta tuleb ja otsib lähedust, nühib vastu sääri ja poeb sülle. Vanemas eas on ta muutunud parajalt pontsakaks, sest ei viitsi enam ringi joosta. Eks aeg on teinud oma töö ja Reksi liigesed annvad endast märku, oma roll on siin ka kehakaalul. Reks vajab tasakaalustatud toitu ja kehakaalu normaliseerimist, paha ei tee ka toidulisandid – kõik, mis toetaks vanema koera liigeseid. Reks on ära teeninud väärika vanaduspõlve ja ta oskab selle eest olla üdini tänulik.
Piraadi unistus
Kutsikana võeti Piraat sama ettevõtte töötaja perre. Seni kuni pere elas maal oma talus, kus Piraat veetis suurema osa ajast õues, oli kõik väga hästi. Kui perel tuli aga korterisse kolida ja Piraat pidi koos perega toas elama, ilmnes ühel pereliikmel allergia. Siis saigi Piraadist Reksi kaastööline. Piraadil polnud selle vastu midagi ja koos oligi hoopis lõbusam.
Piraadis on terjeri verd ja nii ongi ta särtsu täis vaatama oma kaheksale eluaastale. Ta on väiksemat kasvu, vahva karvastikuga ja väle liikuja. Valvurina on ta omandanud vajalikud oskused märguandjana - ta reageerib häälekalt, kui keegi territooriumil liigub.
Piraadi unistuseks on jätkata elumerel seilamist mitte kaptenina, vaid laevakoerana kogenud kapteni käe all, kellel jätkub tahtmist koos koeraga tegutseda. Ka eakam koer naudib, kui teda õpetatakse ja Piraat on valmis omandama uusi oskusi. Energiat jätkub tal nii õppimiseks kui mängimiseks.
Esmakordselt metsaradadel
Et pakkuda Reksile ja Praadile mõnusat koeraelu, siis läksime nendega metsa jalutama. Oh, seda elevust, mis siis koertest välja paiskus. Alguses oli vaja ju kõike uudistama tormata ja seda muidugi hoopis vastupidises suunas sellele, kuhu inimene liikuda soovis. Pärast, kui sai veidi metsa all ringi tuuseldatud, kõndis Reks juba täitsa rahulikult rihma otsas, Piraadiga oli veidi rohkem tegemist. Täiesti rahumeelselt toimus ka kohtumine ühe võõra koeraga. See näitab suurepäraselt, et koerad on uueks eluks valmis.
Meie lubadus ja jagatud vastutus
Varjupaikade MTÜ toetab igati neid inimesi, kes otsustavad eakamatele koertele kodu pakkuda. Sageli tunnevad inimesed hirmu vanemate koerte tervisehädade ees, mis võivad kaasa tuua suuri kulusid. Sel põhjusel lubame jagada uue omanikuga vastutust, kui tema võetaval lemmikloomal on diagnoositud krooniline haigus, mis allub ravile. Me lubame toetada koera kuni lõpuni.
Samuti lubame, et kui omanikul pole võimalik varjupaigast võetud lemmiklooma enam pidada, siis võtame ta uuesti oma hoole alla.
Varjupaigast võetud loomade omanikele on abiks ka viis aastat tegutsenud Rexi fond. Fond toetab inimesi, kelle lemmik vajab kriitilist veterinaarabi, kuid kelle majanduslik olukord seda ei võimalda.
Kui uue kodu pakkuja on ise aastates 60+, on täiskasvanud koera loovutustasu soodsam kui tavaliselt.
Aita hoida ja koju jõuda!
Selliseid koeri, kes elusaatuse mängukannina satuvad varjupaiga hoole alla, saame me aidata ainult tänu annetajatele. Hea annetaja – Sina oled meie ja varjupaigaloomade kangelane! Palume Sul võimalusel toetada meie tegevust, et saaksime leida igale loomale kodu. Annetada on võimalik siin. Abiks on ka igakülgne info jagamine. Aitäh, et hoolid!