Morgane J. R. Van Belle on kasside käitumisspetsialist, kes on Ghenti ülikoolis aastaid tegelnud kasside sotsiaalse käitumise uurimise ja kaardistamisega. 2026. aasta EVCBMAW kongressil (European Veterinary Congress of Behavioural Medicine and Animal Welfare – Euroopa veterinaarse loomade käitumise ja heaolu kolledži iga-aastane konverents) tutvustas ta ühte viisi, kuidas liigitada kodus mitmekaupa elavate kasside omavahelisi suhteid.

Uuring

Uuringusse kaasati 77 kahe kassiga leibkonda. Kõik kassid olid täiskasvanud, terved ja steriliseeritud või kastreeritud. Kassiomanikud täitsid küsimustiku oma loomade iseloomu ja sotsiaalse käitumise kohta. Lisaks filmisid nad kodus vähemalt 15 videot, millel kassid omavahel spontaanselt suhtlevad.

Eksperdid hindasid videote põhjal kasside sidet ja käitumisandmeid analüüsiti ka statistiliselt. Selle tulemusel eristati kolm suhetüüpi:

Teineteisega lähedased kassid (bonded): kassid, kellel on omavahel lähedane side.

Lähedase sidemeta ehk mittesõbralikud kassid (non-bonded): kassid, kes ei ole sõbralikus suhtes.

Tuttavlikud kassid (acquainted): kassid, kelle suhe on ebasümmeetriline, ebastabiilne või ettevaatlik.

Analüüsiti, kas suhte tüüp sõltub sugulusest, sotsialiseerumisest (kas kassid tutvusid enne või pärast 16 nädala vanuseks saamist), paari soost või vanusest. Statistiliselt oluline seos leiti ainult soo puhul: kahe emase kassi suhe oli sagedamini mittesõbralik (non-bonded), kahe isase kassi suhe oli sagedamini sõbralik (bonded) või tuttavlik (acquainted), emane-isane-paarid jagunesid kolme suhtetüübi vahel ühtlaselt. Sugulus, varane sotsialiseerumine ja vanusekombinatsioon suhte tüüpi oluliselt ei mõjutanud.

Mida tähendab see kasside pidamise kohta?

Uurijate sõnul on raske täpselt mõista, mis kasside seltsivust määrab. Tulemused viitavad sellele, et kastreeritud isaste kasside paarid võivad olla kodus harmoonilisemad. Uuring ei tähenda, et kaks emast kassi kokku ei sobiks või et iga isaste paar saaks hästi läbi. Kui kasse on rohkem kui kaks, võivad mängu tulla hoopis keerulisemad dünaamilised suhted. Samuti on asi keerulisem varjupaigas, kus rühmaspidamise puhul paratamatult kassid tihti vahetuvad: lähevad koju ja nende asemele tulevad uued. Varjupaigas rühmas elades on kasside suhted pigem mittesõbralikud või tuttavlikud ja loomade pidev vahetumine rühmas tekitab sotsiaalseid pingeid. Samuti ei pruugi tulemusi saada üle kanda steriliseerimata kasside suhetele, kuna näiteks kastreerimata isased on teadupärast üksteise suhtes sageli agressiivsed ja territoriaalsed.

Artikli autor: Mariin Pantelejev

Artikkel põhineb EVCBMAW 2026 konverentsiettekandel „Cat-related factors affecting sociability in multi-cat households“, autorid Morgane J.R. Van Belle, Noema Gajdoš Kmecová, Daniel S. Mills, Frank A.M. Tuyttens, Bart J.G. Broeck, Sofie Salden, Gaëlla L. van Walraven, Christel P.H. Moons.