Eestis ei ole praegu ühtset süsteemi, kuidas ja keda hulkuva looma leidmisest teavitada, ning see tekitab inimestes palju segadust. Osa omavalitsusi soovib, et looma leidnud inimene helistaks esmalt neile. Osa tahab, et kõigepealt helistataks lähimasse loomade varjupaika, ja neist omakorda osa nõuab, et varjupaik väljakutsele sõidu nendega eelnevalt kooskõlastaks. Hulkuva looma leidnud inimesed peavad seega sageli lahendama keerulist orienteerumisülesannet.

Seetõttu otsustasime koondada vajalikud kontaktid Eesti kõigi omavalitsuste kaupa oma koduleheküljele. Kui praegu peab looma leidnud inimene enne abi saamist vaeva nägema, et otsida vajalikke telefoninumbreid ja eri asutustega suhtlema, siis edaspidi saab ta helistada kohe õigesse kohta.

Selleks tuleb minna aadressile https://varjupaik.ee/vajad-abi, kus oleval kaardil oma linnale või vallale klõpsates avanevad vastavalt kas kohaliku omavalitsuse vastutava ametniku või varjupaiga kontaktandmed. Loodame, et meie algatus aitab lihtsustada hulkuva looma leidmisest teatamist ning säästa ka teatajate aega ja närve.

Pärast hulkuva looma kohta teate saamist ja vajadusel omavalitsusega kooskõlastamist viiakse loom varjupaika. Seal kontrollitakse, kas loomale on paigaldatud kiip, mis võimaldab registrist kindlaks teha tema omaniku. Kui loom on kiibistatud ja kiip registreeritud, võetakse omanikuga ühendust, vastasel juhul tehakse loomast foto, pannakse see varjupaiga koduleheküljele ning loodetakse, et omanik oskab teda varjupaigast ise otsida. Loomad, kellele omanik kahe nädala jooksul järele ei tule, jäävad varjupaika ootama uue kodu leidmist.

Meie loomade varjupaigad üle Eesti võtavad aastas vastu umbes 32 000 telefonikõnet ja käivad 4000 väljakutsel. Tänavu on MTÜ seitsmesse varjupaika jõudnud juba ligi 4000 looma, kellest vaid 700-le on vana omanik järele tulnud.