Vanemas eas koertest vaadatakse tihti mööda ja nii võivad nad oma uut kodu oodata ebaõiglaselt kaua. Kõige pikaaegsem Varjupaikade MTÜ asukas ongi just 5+ koer nimega Bruno, kel vanust 9 aastat ja päris oma kodu on ta igatsenud juba 4 aastat.

Kutsikad on varjupaikades kõige tahetumad ja nad leiavad tavaliselt väga kiiresti kodu. On täiesti tavapärane, et ühele kutsikale on mitu huvilist, samal ajal kui 5-aastaseid ja vanemaid koeri ei märgata ja nemad ootavad varjupaigas seda päris enda inimest vahel isegi aastaid. Tegelikkuses aga võib vanem koer paljude potentsiaalsete uute loomaomanike ellu hoopis paremini sobida.”

Kampaaniat toetab veterinaar Tiina Toomet, kes samuti kinnitab, et teinekord on vanemale koerale kodu pakkumine hoopis parem mõte kui näiteks kutsikale. “Ei maksa karta vanema lemmiklooma adopteerimist. Täiskasvanul on juba väljakujunenud iseloom ja käitumismustrid ja kui need esimeste külastuste käigus paistavad klappivat, võib ühise kooselu algus olla hoopis muretum, kui kohanemine ülienergilise kutsikapõlvega. Rääkimata veel problemaatilisest teismeeast. Ma vaatan sageli varjupaikade kodulehtedel seal olevaid veterane ja rõõmustan alati, kui avastan, et mõni on kõrgest east hoolimata uue kodu leidnud,” sõnab Tiina Toomet.  

Varjupaikade MTÜ loodab novembrikuise kampaania raames leida kodu 11 väärikas eas koerale, kes üle Eesti varjupaikades uut kodu ootavad. Eelmisel aastal leidis tänu kampaaniale oma kodu viis seeniorkoera. Novembris saab iga üle viieaastane koer varjupaigast koju minnes kaasa kingituse Royal Caninilt.