Me töötame kasside ülepopulatsiooni tingimustes ja igal aastal tegeleme kassipojahooajaga, mil varjupaigad on puupüsti kasse täis ja igapäevaselt saabub meie hoole alla uusi soovimatuid pesakondi. See kogemus näitab, et inimesed ei hoolitse selle eest, et nende kassid järglasi ei saaks.

Kassid võivad suguküpseks saada juba alates 4 kuu vanusest. Seda kõike silmas pidades on looma heaolu seisukohalt oluline, et enne MTÜ hoole alt lahkumist saaks steriliseerimine-kastreerimine tehtud. Aastal 2023 võtsid Varjupaikade MTÜ veterinaarid vastu otsuse hakata rakendama uude koju minevate kassipoegade puhul varajast steriliseerimist-kastreerimist. See on varjupaigameditsiinis üle maailma levinud praktika ja seda on aastakümneid rakendatud miljonitel loomadel.  

Varjupaigameditsiin – kuidas erineb loomakliinikumeditsiinist?

Varjupaigameditsiin erineb tavapärasest loomakliinikumeditsiinist selle tõttu, et varjupaigas on sadu loomi ja iga üksiku looma tervist puudutav otsus mõjutab väga tugevalt kogu varjupaiga populatsiooni. Iga vaktsineerimise, parasiiditõrje või muu protseduuri tegemise või tegemata jätmise puhul tuleb arvestada selle mõjuga ülejäänud varjupaigaloomadele. Kõige suurem oht on haiguste levik, kuna varjupaigas on piiratud pindalal majutatud suur hulk erineva teadmata immuunstaatusega loomi. Iga loom, sh iga väliselt terve loom, on potentsiaalne nakkuste levitaja või sihtmärk. Paljud haigused levivad loomalt loomale ilma sümptomeid tekitamata, seni kuni tabavad vastuvõtlikku looma, kellel võib kujuneda välja tõsine haigus.

Samuti tuleb lähtuda mitte vaid iga üksikisendi heaolust, vaid kogu varjupaiga loomade heaolust ja ka laiemalt kogu varjupaiga teenindatava piirkonna kõigi loomade heaolust, näiteks tehes otsuseid steriliseerimise-kastreerimise kohta. Muuhulgas tuleb silmas pidada, et varjupaik saab loomadele olla vaid ajutine peatuspaik ja et loomade pikaajaline majutamine puurides või tihedalt koos ruumides avaldab väga suurt negatiivset mõju looma heaolule ning kaotab varjupaiga kui loomadele kodusid leidva asutuse mõtte.

Varajane steriliseerimine-kastreerimine – miks?

Varjupaikade MTÜ rakendas aastaid põhimõtet, et kõik meie juurest uude koju minevad üle 6 kuu vanused kassid olid steriliseeritud-kastreeritud. Nooremad loomad usaldasime uuele omanikule allkirja ja lubaduse eest, et mõne kuu möödudes laseb ta loomale ise selle olulise protseduuri ära teha. Kahjuks saime pidevalt tõestust sellele, et omaniku poolt antud lubadus ja sellekohane punkt loovutuslepingus ei olnud piisav – ikka ja jälle kuulsime ja nägime, et meie juurest uude koju läinud kassid said poegi ja seeläbi „aitas“ uus omanik kaasa kasside ülepopulatsiooni probleemi kasvule. Kahjuks on olukordi, kus varjupaigast pojana võetud kass tuuakse meile tagasi koos poegadega või üritatakse hiljem mugavalt varjupaika tuua pojad, kelle eest vastutust võtta ei soovita.

Paraku ei saa ükski loomadega tegelev MTÜ jälgida iga koju saadetud looma edasist elukäiku ja meil ei ole kuidagi võimalik veenduda, et loom ka õigel ajal opereeritud saab. Loom võib lahti pääseda ja kaduma minna, omanik võib unustada õigel ajal protseduuride tegemise, võivad tekkida majanduslikud või kasvõi infrastruktuurist tingitud takistused, mistõttu looma protseduurile ei viida.

Varajane steriliseerimine-kastreerimine – kuidas?

Puberteedieelset (ehk pediaatrilist) steriliseerimist ja kastreerimist on paljudes teistes pikema varjupaigameditsiini traditsiooniga riikides rakendatud aastakümneid miljonitel loomadel. Meditsiinikirjanduses on üldine seisukoht, et operatsiooni on ohutu teha kassidel juba 6 nädala vanusest ning ei ole leitud, et see tooks endaga ei lühikeses ega pikas perspektiivis kaasa tõsisemat komplikatsioonide ohtu kui puberteedijärgselt steriliseerimine-kastreerimine. [1]

Ei ole leitud, et komplikatsioone esineks kassipoegadel rohkem – vastupidi, nad taastuvad narkoosist keskmiselt kiiremini, nende opereerimine võtab vähem aega, esineb vähem veritsust ja kudede traumeerimist ning operatsioonijärgsed valutunnused on kassipoegadel oluliselt väiksemad. [2] Kuna kassipoegade organid on väiksemad, on operatsiooni käigus tehtav sisselõige samuti imepisike. Seetõttu paraneb operatsioonihaav ka oluliselt kiiremini.

Varjupaigakasside varajane steriliseerimine-kastreerimine aitab vähendada soovimatute pesakondade arvukust ja loomade kannatusi, hukkumist ja hukkamist. MTÜ-le toob see meetod kaasa märkimisväärselt suuremaid kulutusi, kuid see aitab vältida uute soovimatute kassipoegade ilmale tulemist, seetõttu on need kulutused ennast õigustanud.

Riskid

Üheks varajase kastreerimise oletatavaks riskiks on, et kassidel võib see kaasa tuua luude kasvuplaatide veidi hilisema sulgumise ja on oletatud, et see võib suurendada reieluupea füüsimurdude riski hilisemas elus. Tegemist on aga väga harvaesineva seisundiga, mida esineb ka kastreerimata kassidel, ning otsest seost varase kastreerimisega tõestatud ei ole. [3] 

Uude koju loovutatavate kassipoegade kastreerimata-steriliseerimata jätmisega kaasnevad märksa tõsisemad riskid nii indiviidi heaolule kui laiemalt kasside populatsioonile. Samuti on lõikamata kasside eluiga keskmiselt lühem, neil on suurem risk levitada ja nakatuda haigustesse ja loomulikult toovad nad ilmale eksponentsiaalsel hulgal järeltulijaid olukorras, kus juba praegu Eestis kassidele piisavalt kodusid ei ole.

2019. aastal, Eesti esimesel loomakaitsekonverentsil astus üles Dr Karen Hiestand (BVSc, BSc, MSc, MA, MRCVS, University of Sussex, UK) ettekandega "Sterilization and Castration: How to solve the issue of stray animals". Ta tutvustas Inglismaa varjupaikades rakendatavat varajase steriliseerimise-kastreerimise meetodit ja tõi muuhulgas välja, et üks steriliseerimata emane kass võib viie aasta jooksul olla vastutav üle 20 000 kassipoja sündimise eest:

Kassipoegade anesteesia

Kassipoegade ohutu anesteesia tagamiseks on mõned põhimõtted, mida Varjupaikade MTÜ veterinaarid alati järgivad. Esiteks ei tohi kassipoegi enne narkoosi hoida söömata kauem kui kolm tundi, et nende veresuhkur ei langeks liiga madalale – kontrollime iga operatsiooni ajal kassipoegade veresuhkrut ja vajadusel manustame glükoosi veeni kaudu. Teiseks on nende jaoks suurim oht alajahtumine, kuna nad on pisikesed, neil on suur kehapindala ja väga vähe energiatagavarusid sooja genereerimiseks – seetõttu teeme protseduure soojas toas, alati soojamattidel või soojaveekottidel, hoiame kassipoegi tekkide või isoleeriva kile sees. Kassipoegi tuleb narkoosist ärkamise ajal hoolikalt jälgida, neile tuleb kohe pärast ärkamist pakkuda süüa ja kui ärkamine ei toimu piisavalt kiiresti, tuleb sekkuda. Kõige olulisem on see, et kogu protseduur toimuks kiiresti. Ideaalis on kassipoeg teadvuseta ehk sügavas narkoosis vähem kui 30 minutit, operatsioon ise peab toimuma kuni 15 minutiga. Siis ei jõua loom alajahtuda ja ei ole vaja manustada ohtlikult suuri ainete doose, et looma kauem sügavas anesteesias hoida. Nii nagu operatsioonidest taastumine, on ka narkoosist taastumine kassipoegadel kiirem.

Loomavõtja saab Varjupaikade MTÜ-st reeglina juba steriliseeritud-kastreeritud kassipoja, kes on ka operatsioonist taastunud. Oluline on ära märkida, et meie veterinaarid lähtuvad alati eelkõige looma heaolust ning otsused opereerimise osas tehakse iga looma kohta individuaalselt.

Viited: