„On väga oluline, et meil õnnestuks ära hoida võimalikult palju olukordi, mis takistavad vägivalla all kannatavaid naisi teenusele pöördumast. Mure lemmiklooma pärast on naiste tugikeskustega koostöös mitmeid kordi esile kerkinud. Umbes kümme protsenti naistest kasutab tugikeskustes varjupaigateenust ja ainult mõnel neist on kodus lemmikloom, keda ta mitte mingi juhul vägivallatsejaga jätta ei soovi. Ometi pidasime teemat siiski väga oluliseks, et otsida sellele lahendust. Mul on äärmiselt hea meel, et Varjupaikade MTÜ ja Eesti Loomakaitse Selts tulid selle mõttega kohe kaasa ning meil on ühine ja selge eesmärk kaitsta naisi, nende lapsi ja loomi vägivalla eest,“ kommenteeris ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna naiste tugikeskuse teenuse juht Andrea Kink.

Geit Karurahu Eesti Loomakaitse Seltsist lisab: „Ka lemmikloom võib koduvägivalla käes kannatada. Naaberriikide kogemus on näidanud, et vägivaldne pereliige võib olla ohtlik ka loomale. Võib juhtuda, et ohvrit šantažeeritakse läbi looma – loomale haiget tehes või seda teha ähvardades."

Sotsiaalkindlustusamet ja naiste tugikeskused ning Eesti Loomakaitse Selts ja Varjupaikade MTÜ sõlmivad koostööleppe esialgu 2019. aasta lõpuni. Selle aasta põhjal tehakse järeldused, kas koostööd jätkata, muuta või reguleerida ning kui suur on üldse reaalne vajadus sellise võimaluse järele.

2018. aastal oli naiste tugikeskuse teenusele pöördumisi 3390. Nende hulgas sai esmakordset abi 1950 naist ning juhtumitega oli seotud 1468 last. Võrreldes eelmise aastaga pöördumiste arv veidi tõusis ning 2017. aastal tehti 3135 pöördumist. Esmakordselt abi saanud naiste arv aga pole seevastu viimaste aastate jooksul väga muutunud, jäädes 2000 naise piirimaile. Paraku puudub hetkel statistika selle kohta, kui paljudel neist puhkudest olnuks abi võimalusest paigutada lemmikloom turvalisse keskkonda. Ent nüüdsest märgivad naiste tugikeskused selle vajaduse oma igakuisesse aruandesse, tänu millele saab sotsiaalkindlustusamet koostöö jätkumise vajadust täpsemalt kaardistada.

Naiste tugikeskuse teenuse eesmärk on toetada vägivallast pääsemist ja iseseisvat toimetulekut. Ohvrile pakutakse turvalist keskkonda ja nõustamist ning vajadusel ajutist majutust nii naisele kui ka temaga kaasas olevatele lastele. Teenust pakutakse üle Eesti kõikides maakondades ning see on tasuta. Kõigi tugikeskuste kontaktid leiab ameti kodulehelt.

Fotol (vasakult paremale): Vaike Pähn (Tallinna Naiste Tugikeskuse juhataja), Eha Reitelmann (Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhataja), Geit Karurahu (Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht) ja Andrea Kink (ohvriabi- ja ennetusteenuste naiste tugikeskuse teenuse juht) ja Liisbet Linntamm (Varjupaikade MTÜ Tallinna loomade varjupaiga juhataja) allkirjastamas hea tahte koostöö kokkulepet.