Konverentsi käitumise sektsioonis oli sel aastal 22 ettekannet, heaolu, eetika ja seadusandluse sektsioonis 32 ettekannet ning lisaks neile 70 posterettekannet. Lisaks sellele olid pikemad plenaarettekanded, kus tehti ülevaade veterinaarse psühhiaatria ajaloost ja kujunemisest, tutvustati ELis loomade heaolu seadusandluse väljatöötamise protsessi ja planeeritud uusi eelnõusid ning Ljubljana ülikooli patoloogid tutvustasid oma tööd ekspertiiside tegemisel loomadega seotud kohtujuhtumites, mis oli vaieldamatult kõige menukam ettekanne, sest nende töö meenutab CSI seriaalides nähtut. Oli meeldiv suundumus, et kui näiteks 10 aastat tagasi saadeti Sloveenias ekspertiisi vaid 2–3 loomade suhtes toimepandud kuritegude uurimise juhtumit aastas, siis viimastel aastatel on neid olnud juba üle 50 (loomulikult kuritegude arv ei ole suurenenud, muutunud on lihtsalt prokuratuuri huvi neid menetleda).

Põhjalikku ja laiahaardelist tööd oli teinud näiteks Prantsusmaa loomade heaolu referentskeskus (FRCAW), kes tutvustas oma loodud koerte ja kasside hülgamise definitsiooni ning viisi, kuidas liigitada inimeste põhjuseid, miks loovutatakse neid varjupaika või loomakaitseorganisatsioonidesse. Nende väljatöötatud dokument kogupikkuses on saadaval SIIN.

Loomulikult oli juttu, nagu alati, loomade hirmuvabadest käsitsemise meetoditest, näiteks oli juttu sellest, kui tihti kasutatakse loomakliinikutes loomade küünte lõikamiseks vägivaldseid füüsilise fikseerimise meetodeid ja kui iseenesestmõistetavaks seda kohati peetakse, kuigi tegu on igast küljest nii töötajatele kui loomale ohtliku tegevusega, mis ei ole tervise seisukohast hädavajalik ja mida ei tohiks kunagi teha looma sundides, eriti mitte kliinikus, kuna see garanteerib tulevase kliinikuhirmu tekkimise, kui seda veel ei olnud. Kõlama jäi mitmes ettekandes rõhutatud tõik, et loomaarstidel on kutsest tulenev kohustus alati järelevalveorganisatsioonidele teada anda looma hooletusse jätmise või väärkohtlemise kahtlusest, hoolimata sellest, millise kliendiga on tegemist (loomaomanik, kasvataja, farmer) või mida arvab asjast loomaarsti tööandja. Juttu oli sellest, et ka veterinaarias on selge palgalõhe naisarstide ja meesarstide vahel ning on muidki viise, kuidas näiteks kliendid naisarste diskrimineerivad, vaatamata sellele, et enamik loomaarste Euroopas on tänapäeval naised. Ettekannete kokkuvõtted on saadaval SIIN. 

Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital ehk KÜSK toetas Mariin Pantelejevi reisi osalemiseks kongressil: ’European Veterinary Congress of Behavioural Medicine and Animal Welfare (EVCBMAW) 2026’, Ljubljanas, Sloveenias, 01.-02. oktoobril 2026.