Kas sa soovid aidata meid loomadele uute kodude leidmisel ja teha nende koduootuse võimalikult meeldivaks? Kas soovid kohtuda teiste samasuguste "hulludega"? Me hoolitseme oma varjupaikades ning hoiukodudes üle Eesti aastas ligikaudu 4000 looma eest. Me ei suudaks seda ilma hoolivate, abivalmite ning pühendunud vabatahtliketa, kes meile igal aastal sadu tunde oma aega ja energiat annetavad. Mida rohkem on meil vabatahtlikke abilisi, seda rohkem ressursse saame suunata loomade abistamisse: hoolitsemisesse, ravimisse, steriliseerimisse- kastreerimisse. Vabatahtlikuks hakkamine ei nõua enamasti eelnevat kogemust, sest pakume sulle vajalikku juhendamist meie juures.  Oktoobris 2018 saime vabatahtliku sõbra märgi.

Meiega kampa löömiseks: 

1. samm: pead vastama vabatahtlikuks saamise eeldustele

Vabatahtlike vanusele, oskustele ning ajalisele pühendumisele oleme seadnud mõned tingimused. 

2. samm: uuri vabatahtliku töö võimalusi meie organisatsioonis

Meie vabatahtlikud töötavad varjupaikades, oma kogukonnas ja ka oma kodus. Uuri, milline on just sinu jaoks sobivaim lahendus! Kõik töökohad ei pruugi igas varjupaigas hetkel saadaval olla.

3. samm: täida vabatahtliku avaldus ja tule kokkusaamisele

Täida avaldusevorm internetis ja teatame sulle järgmise kokkusaamise ja koolituse aja, millest pead vabatahtlikuks saamiseks kindlasti osa võtma. Kui soovid hakata pakkuma loomadele hoiukodu, kandideeri läbi Zelose. Sinu andmeid kasutatakse ainult Varjupaikade MTÜ siseselt ega avaldata kolmandatele isikutele.

4. samm: löö käpad külge!

Kui oled vabatahtlikuks vastu võetud, palume sul täita vabatahtliku töö kokkuleppe ja saad asuda loomi aitama.

Vaata, mida räägib oma kogemusest Tallinna varjupaiga vabatahtlik Liis.

Mis on vabatahtlik töö?

Vabatahtlikul tegevusel on kolm peamist tunnust:

• tegevus toimub vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt;

• tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib saada palju kasu ning tänutäheks ka kingitusi;

• tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.

Eesti vabatahtliku tegevuse arengukavas aastateks 2007-2010 on vabatahtliku tegevuse määratlus sõnastatud selliselt:

Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. 

Mis ei ole vabatahtlik tegevus?

Vabatahtliku tegevusega on lihtne segamini ajada selliseid töid, mida tehakse küll tasuta, kuid mitte vabast tahtest või heategevuslikel eesmärkidel. Vabatahtlikuks tegevuseks ei saa lugeda näiteks üldkasulikku tööd (asenduskaristust) ega kõiki koolipraktikaid. Teisest küljest pole jällegi kogu mittetulundusühendustes tehtav töö alati vabatahtlik, nagu tihti eeldatakse. Hinnanguliselt annavad ühendused palgalist tööd 4-5% tööjõulisest elanikkonnast. 

Vabatahtliku tegevuse tüübid

Vabatahtlikuna tegutsemine omal algatusel ja iseseisvalt on omaalgatuslik vabatahtlik tegevus. Vabatahtlikuna osalemist mõne organisatsiooni algatatud ja läbiviidud tegevustes nimetatakse organisatsioonide korraldatud vabatahtlikuks tegevuseks.

Kui vabatahtlikud abistavad konkreetse tegevuse, ürituse või projekti läbiviimisel või reageerivad väljakutsele, siis on tegemist ühekordse vabatahtliku tegevusega. Järjepidevalt pikema aja jooksul tegutsemist kutsutakse regulaarseks vabatahtlikuks tegevuseks. Vabatahtlik teenistus on põhjalikumalt korraldatud ja piiritletud osa vabatahtlikust tegevusest, mida iseloomustavad kindel ajavahemik; selged eesmärgid, sisu, ülesanded, struktuur ja raamistik; kohane tugi ja juriidiline ning sotsiaalne kaitse.

Vabatahtlik töö on mõiste, mida igapäevaelus kasutatakse samatähenduslikuna vabatahtlikule tegevusele. Selguse huvides on siiski otstarbekam kasutada järjepidevalt terminit vabatahtlik tegevus, sest vabatahtlikuna tegutsemine ei ole kajastatud Eesti Vabariigi tööseadusandluses. 

Allikas: Vabatahtlike Värav