Dagne Uue kodu ootel
- Emane kass
- Värvus: must-valge
- Vanus: 7 kuud - 4 aastat
- Suurus: keskmine
- Id number: 70189
- Varjupaik: Võru
- Leitud: Võru vald, Orava küla
- Saabus: 19.08.2022
- Otsib uut kodu alates: 19.09.2022
Olen väga palju kokku puutunud erinevate kassidega. Kõik nad on erineva iseloomuga ja üks armsam kui teine. Igaüks on omamoodi ainulaadse välimusega ja igal ühel on oma iseloom. Kõik nad on erinevad ja eripärased. Meie inimesena saame valida endale ise neljajalgse perekonnaliikme, kuid kassid saavad seda teha väga harva. Mille järgi me valime ja kinnitame oma otsuse, et just see armas nurrumootor sobib meie perre? On see välimus või on see hoopis iseloom? Enamasti valitakse välimuse põhjal ja nii jäävadki teinekord kauemaks uue kodu ootele just mustad või must-valged kassid, sest nad tunduvad nii tavalised. Tegelikult võib üks täitsa tavaline must või must-valge kass olla just see kõige parem valik. On oktoober ja meil on traditsiooniliselt ka sel aastal musta kassi kuu, kus püüame tähelepanu juhtida ka meie varjupaigas elavatele mustadele ja mustvalgetele kassidele.
Saage tuttavaks meie must-valge kassitüdruk Dagnega. Temast kuulsime me kassitüdruk Ronjaga samal ajal, sest mõlemad elasid omapäi ja sõltusid heade inimeste heldusest. Süüa anti, kuid keegi ei pakkunud peavarju ja ravi. See oleks ka veidi keeruline olnud, sest Dagne oli selline kartlik ja ennast puudutada ei lubanud, et teda ravida. Nii panime puuri üles ja püüdsime ta kinni ning toimetasime varjupaika.
Meile jõudes oli Dagne tõrges ja ei tahtnud kuidagi puudutamist. Omapäi hakkama saamine oli teinud ta kartlikuks ja ettevaatlikuks. Tuli anda ikka veidi aega, et ta mõistaks, et ohtu talle pole. Esmane pilt oli nukker. Susisev kassike, kes tuli maha rahustada. Rahulikult ülevaatust tehes, saime peagi selgeks, et esmased tõrjed tuleb siiski ära teha. Veidi meelitamist rahulikul toonil ja see ka tehtud sai. Saime aru, et rohkemat me teha ei saa ja toimetasime ta oma pessa. Hiljem saime ka väikese nohu ravitud. Nüüd on olemine Dagnel hea, sest nohu on kadunud, silmad ei ole enam vesised ja kõrvades ei elutse enam kõrvasügeluslest.
Dagne on meie juures olnud juba poolteist kuud. Ta on rahunenud ja muutunud leplikumaks. Enam ei urise ja ei susise ta meie peale ja ei jookse esimesel võimalusel kohe peitu. Ta on selline vaikne ja tasane. Naudib oma pesa ja muidugi ka hellalt tehtud paisid. Kasukas on muutunud ilusaks ja läigib vaid päikesepaistes. Jah, selline vastu tõttav kassike ta veel pole, kuid ega see aeg ka enam kaugel ei paista olevat, sest ta usaldab meid. Ta teab, et hoolime ja tahame talle parimat. Nüüd on jäänud veel sammuke, et ta usaldaks ka inimesi, kes on talle võõrad ja temaga kohtuma tulevad. Just need inimesed, kellest ehk kunagi saavad tema pereliikmed. Natuke on veel vaja, et ka see usaldus tekiks.