Dani ja Dmitri lugu

Juba kolmandat aastat korraldame novembris 5+ koerte kuud, sest soovime murda müüti, et üle viie aasta vanused koerad on vanad. Koertele uusi kodusid otsides kuuleme seda väidet tihti. Et tuua teieni vanemaealise koera eelised, siis ajasime juttu Dmitri Batejeviga, kes pakkus igavese kodu 8-aastasele Danile, kes üle poole aasta Tallinna loomade varjupaigas oma uut võimalust ootas.

Kuidas sa jõudsid äratundmisele, et just Dan on sinu koer?

Kuigi töötasin varjupaigas ja tegelesin iga päev koertega, siis soovisin ikkagi päris oma koera. Olin selle üle mõelnud juba pikalt. Dan sattus varjupaiga hoole alla eelmise aasta oktoobris ja sestsaadik otsiti talle ka uut kodu. Tegemist on eakama koeraga ja mitte keegi ei tundnud Dani vastu huvi. Tegelesin temaga üle poole aasta – söötsin, jootsin, jalutasin ning nägin, et tegu on väga targa ja tubli koeraga. Samuti ei saa teda pidada ka vanaks – teda ootab ees veel 4–5 ja miks mitte veel rohkem aastaid. Ka eakas koer vajab väärilist kodu.


Miks eakas koer, aga mitte kutsikas?

Kutsikat on vaja õpetada ja kasvatada. Kutsikaga on vaja palju tegeleda ja see nõuab väga-väga palju aega ning tähelepanu. Inimestel, kes käivad tööl, seda aega ei jätku.

Täiskasvanud koer on juba välja kujunenud ja on näha, milline ta on, milline on tema iseloom. Dan on väga hea meelega meiega koos, kuid ta saab suurepäraselt ka üksi hakkama. Ta ei nõua nii palju tähelepanu ja oskab ka oodata, kuni ma koju jõuan. Samuti saan kindel olla, et kodus midagi ei lõhuta ega närita – sellest east on ta lihtsalt välja kasvanud.


Milline on Dani uus kodu?

Ma elan üürikorteris ja koera kojutoomine sai alguse sellest, et pidin üürileandjaga koera korteris pidamise eelnevalt kokku leppima. See kokkulepe sai sõlmitud ja alguses tuligi Dan minu juurde hoiukodusse, sest soovisime olla kindlad, et kõik sobib. Et Dan on eelmise peremehe poolt varjupaika loovutatud, siis oli teada, et ta on enne korteris elanud ja teab, mida see tähendab. Ma ei pidanud Danis pettuma – ta on just selline nagu ma temast teadsin ja arvasin, temaga ei ole probleeme. Ilmaasjata ta ei haugu, ainult siis, kui keegi võõras tahab korterisse tulla.


Mida tähendab elu koos seeniorkoeraga?

See on suurepärane – Dan on selline musirull. Me saame lihtsalt koos olla, naudime elu ja kaisutame. Koeral on oma igapäevane rutiin – ta sööb kaks korda päevas ja jalutamas käime ka 2–3 korda päevas. Lisaks meeldib Danile rõdul värsket õhku hingata, rõdu on kindel ja kõrgete piiretega. Tal on oma magamiskohad ja voodisse ta ei trügi. Jalutama lähme sinna, kus on rohelust ja loodust, mis meile mõlemile meeldib. Jalutuskäigud ja mängimine ei pea olema pikad, sest Dan ei ole enam esimeses nooruses ja väsib kiiremini.


Kuidas on varjupaik toetanud vanema koera võtmisel?

Dani tervis oli kontrollitud ja ma sain selle kohta täieliku informatsiooni. Et Dan oli veidi ülekaaluline, siis sain soovitused toitumise kohta. Kui vahepeal tekkis Danil nahaprobleem, siis varjupaiga loomaarst aitas põhjust leida ja koera menüüd muuta. Ma tean, et võin murega varjupaiga poole pöörduda ja ma saan abi.

Mina olen igatahes väga rahul, et otsustasin pakkuda kodu vanemale koerale, kes elas varjupaigas.



Meie eriline tänu kuulub inimestele, kes pakuvad uut kodu eakamale loomale! Tutvu kõikide koduootavate seeniorkoertega SIIN.

Previous Next