Raske mõista, kerge hukka mõista

Varjupaiga töös jõuavad meieni üsna tihti kuulutused, kus soovitakse oma lemmikloomast loobuda või talle uut kodu otsida. See tekib lugejates küsimusi, miks seda tehakse ja siit on hinnangud, kommentaarid kuulutusele kerged tulema.

Avaldatud kuulutuses ilmunud teksti järgi ei tea tegelikult kunagi, kui sügav on probleem või kui kerge-raske kellelgi on. Ei ole usutav, et kõik need inimesed on looma võtmisesse suhtunud kergekäeliselt. Pigem on ikka oma loomast loobumine emotsionaalselt väga raske. Samas võib loobumine olla parim lahendus, kui olukord on muutunud kriitiliseks.

Üldiselt on ühiskonnas ja inimeste elukorralduses toimunud muutused. Vähem on stabiilsust nii suhetes kui ka muudes eluvaldkondades, samuti teame, et ühiskond vananeb. Kõik see võib mõjutada meie pereliikmete heaolu ja lemmikloom kuulub pereliikmete hulka. Samuti võib osutuda teemaks, kes hoolitseb lemmiklooma eest, kui omanik lahkub siit ilmast. Halvim, mis looma jaoks saab juhtuda, on see, et ta visatakse tänavale. Meie sõnum on - otsi abi, kui tunned, et ei suuda probleemi üksi lahendada.

Me mõistame hukka sellised juhtumid, kus pannakse ohtu looma elu. Öösel vastu emadepäeva visati Pärnu loomade varjupaiga prügimaja juurde pappkastiga kassipesakond – ema koos kolme pojaga. Miks peab elusolendid ära viskama nagu prügi? Et iga ema teeb oma poegade nimel kõik, siis selleks ajaks, kui meie töötaja kohale jõudis, oli kassimamma kastist välja rabelenud ja pojad peitu tassinud. Pimedas ei olnud võimalik neid üles leida ja hirm kassikeste pärast oli suur. Öösel luusivad varjupaiga ümber rebased, kelle jaoks oleks kassipojad olnud üks mõnus suutäis. Varavalges tõttasime tagasi, et need vaesed hinged päästa. Kassimamma ronis prügimaja alt välja ning oli näha, et pojad on ka selle all peidus. Et kassipoja olid öö otsa külmetanud ja olid ka näljased, siis veidi aja pärast hakkasid õnneks ka nemad riburadapidi välja ilmuma ning ronisid vooderdatud transpordiboksi, kus ootas neid maitsev ja lõhnav söök. Kõik õnnestus ja pesakond sai varjupaiga hoole alla.

Me ei hakka korraldama nõiajahti. Me ei määra ennast kõrgeimaks kohtumõistjaks – selleks on selle inimese enda südametunnistus ja mälu, mis ei lase unustada, millega ta on hakkama saanud. Meie eesmärk on aidata lemmikloomi ja otsida kodututele uued armastavad kodud, kus nad on hoitud ja kaitstud. Me seisame lemmikloomade eest, samas püüame mõista ja oleme näoga inimese poole.

Väga kerge on inimesi hukka mõista. Ütleb ka vanasõna – tagantjärele tarku palju. Hoopis raskem on olukorrast aru saada, mõista ja püüda aidata. Selleks, et aidata mõlemat poolt, nii inimest kui ka lemmiklooma, on Varjupaikade MTÜ loonud positiivse ja proaktiivse programmi Koduotsija. Koduotsija Facebooki lehekülg on loomadele uute kodude leidmiseks ilma vahepeal varjupaika sattumata. Sellisele alternatiivile pani meid mõtlema järjest kasvav omanike poolt loovutatud loomade arv meie varjupaikades.  Koduotsija eesmärk on toetada nii omanikku kui ka looma. Kodu vahetus põhjustab loomale suurt stressi ja me teeme kõik selleks, et see stress oleks võimalikult väike. Inimesed ei võta oma ellu ja koju looma, mõeldes, et ühel päeval tuleb temast loobuda. Elu teeb ootamatuid pöördeid ja uue kodu leidmine võib olla vahel ainus lahendus. Koduotsija võimaldab leida loomale kõige sobivama kodu, annab võimaluse anda looma kohta võimalikult palju informatsiooni otse uuele omanikule, vähendab varjupaikade koormust, sest jätab rohkem ressurssi hüljatud, omanikuta ja väärkoheldud loomadele kodu leidmiseks.

Probleemid ja olukorrad, mis on juba tekkinud nõuavad lahendamist. Mida siis teha, et neid situatsioone oleks vähem? Me saame ennetada. See tähendab infot, õpetamist/õppimist enne lemmiklooma võtmist, teadlikkuse ja lemmiklooma pidamise kultuuri tõstmist, soovimatute pesakondade vältimist. Selliselt saame ära hoida emotsioonide ajel tehtud otsuseid, mis ei pruugi olla jätkusuutlikud. Enne looma võtmist peaks iga inimene endalt küsima, kas ma saan ilma lemmikloomata elada. Nii kaua, kui vastuseks on jah, ma saan ilma loomata edasi elada, siis seni ei peaks endale lemmiklooma võtma. Kui see on aga kooselu elu lõpuni nii heas kui halvas, siis on lemmikloom perre teretulnud.

2018. aastal otsis Koduotsija kaudu uut kodu 135 lemmiklooma ja nendest 117 elab õnnelikult oma uue pere juures.

Koduotsija

Kui sul on mure ja tõesti muud moodi ei saa, kui tuleb loomale uus kodu otsida, siis:

  • Mõtle, miks sa oma loomast tegelikult loobuda soovid? Näiteks paljude käitumisprobleemide põhjuseks võib olla hoopis looma haigus. Kas oled hiljuti oma lemmikuga veterinaari külastanud või temalt nõu küsinud? Äkki on abi käitumisspetsialisti poole pöördumisest? Äkki oleks abi ajutisest hoiust?

  • Kuuluta, kuuluta, kuuluta! Otsi ise oma loomale uus kodu. Ainult nii saad sa kindel olla, et ta saab võimalikult heasse ja armastavasse peresse.

  • Palun saada aadressile koduotsija@varjupaik.ee hea pilt oma loomast, koos võimalikult põhjaliku kirjeldusega (nimi, liik, tõug, sugu, vanus, iseloom, suurus, kas on vaktsineeritud, kiibitud steriliseeritud-kastreeritud jne), oma kontaktandmed (nimi, e-posti aadress, telefon) ja kus kandis loom hetkel asub. Kui kuulutus on üle vaadatud, avaldame selle Koduotsija Facebooki lehel ja kodupakkujad võtavad otse sinuga ühendust.

  • Palun anna meile kindlasti teada kui oled loomale uue kodu leidnud!

  • Koduotsija programmi administreerime vaid annetuste toel. Me ei võta kuulutuste ülespaneku eest tasu, kuid palume sul teha annetuse Koduotsija programmile.

  • Võta ühendust varjupaigaga. Kui varjupaigas on piisavalt vaba ruumi, saame võtta vastu loomi ka omanikelt. Looma vastuvõtmise eest varjupaik tasu ei võta, küll aga tuleb maksta kinni või teostada enne varjupaika toomist loomale uude kodusse minekuks vajalikud protseduurid: kehtiv kompleksvaktsiin ja lemmikloomapass (või vaktsineerimistunnistus), parasiiditõrje, kassidel FIV test, kiipimine, steriliseerimine või kastreerimine.

Artikli autor: Varjupaikade MTÜ projektijuht Anneli Matsi
Artikkel ilmus meie uudiskirjas Käpa all (2019/21). Kõiki uudiskirju Käpa all saad lugeda siit.