Kuula oma koera

Küsimusele, miks koer haugub, vastab meie projektijuht ja koerte koolitaja Anneli Matsi lühidalt: ”Kuula, ta räägib sinuga.”

Koer haugub läbi aia Image by pixabairis from Pixabay

“Kõige lühinägelikum on arvata, et haukuv koer on kuri. Haukumisel on tähendus, see ei ole lihtsalt müra, vaid koertele loomupärane viis end väljendada ning suhtlusviis teiste koerte ja inimestega.

Esitada küsimus, miks koerad hauguvad, on sama, kui küsida, miks inimesed räägivad, naeravad, nutavad. Koerad räägivad koerte keeles, mis koosneb nii kehakeele kui ka hääle kasutamisest.

Haukumise keelamine koertel oleks sama hea, kui keelata inimestel üksteisega rääkida,“ räägib Anneli.

Kuidas siis aru saada, mida neljajalgne sõber ütleb?

Anneli selgitab, et sama tähelepanelikult, kui inimesed jälgivad teist inimest kõnelemas, tuleks jälgida ka oma koera. Enne, kui koer hakkab haukuma, annab ta meile kehakeele märkides teada, mida ta tunneb. Need märgid on alguses vaevumärgatavad, võimenduvad järjest ning kui selle tulemusel olukord ei muutu, võib järgneda haukumine. Koer võib haukuda, kui ta tunneb elevust, hirmu, ka soovides kedagi hoiatada või hoopis oma pere või vara kaitsta. Lisaks veel nn õpitud haukumine.

Kuidas hoida oma lemmiklooma ebameeldivate emotisoonide eest?

Suures pildis tuleks aru saada, kuivõrd stressirohke on koerte jaoks tänapäevane elukeskkond. Koerad on kordades tundlikumad kui inimesed, sest nende haistmis- ja kuulmismeel on tunduvalt teravamad. Kui palju on nende jaoks linnas müra ja kui suur on lõhnade kontsentratsioon, ei suuda inimene ette kujutada. Kõik see on väga stressirohke ja pinget tekitav.

Kõik saab alguse juba koera kutsika- ja noorukieas. Kui siis läheb kõik hästi ja õiges suunas, võib eeldada, et kasvab rahulik, enesekindel ja adekvaatselt käituv koer. Arvestada tuleb ka seda, et vanuse muutudes koer muutub. Eriti oluline on varases eas kutsika sotsialiseerimine ja talle inimühiskonnas elamise õpetamine. See on hoopis enam kui käskluste õpetamine ja käsutamine. Omanik peab olema oma koerale heatahtlik õpetaja ja rahulik teejuht. Õpetamine peab toimuma läbi positiivsete kogemuste ja tagasiside. Omaniku ja koera vahel peab välja kujunema usaldusväärne ja teineteist mõistev ning austav suhe.

Mis siis, kui minu hästikasvatatud koer kohtub närvilise ja haukuva koeraga?

Kaks koera Image by Светлана Бердник from Pixabay

Koerad peegeldava üksteist. Kui kaks koera kohtuvad, siis alguses suhtlevad nad kehakeeles. Kui mõlemad koerad suudavad rahulikuks jääda, toimub kohtumine täielikus vaikuses. Nii, kui ühe koera ärevus tõuseb punktini, kus ta hakkab haukuma, vastab teine koer samaga.

See peaks õpetama meile, et kui koer haugub, siis ei ole mõtet tema peale häält tõsta, sest see tähendab tema jaoks vastuhaukumist. Koerad peegeldavad ka omaniku seisundit. Kui omanik on pinges ja ärevil, on seda ka koer. See pinge võib olla alles inimese alateadvuses, kui koer seda juba tajub, sest nad loevad ka meie kehakeele märke ja lõhnu.

Mida siis teha, kui koer haugub?

Anneli ütleb, et eelkõige on tähtis kontakt omanikuga. Kui omanik saab aru põhjusest, mis haukumise vallandab, võib proovida tegevuse katkestamist, ümbersuunamist või alternatiivi pakkumist. Kasuks tuleb omaniku poolne oskus märgata ja ennetada. Kindlasti tulevad kasuks treeningud koera tundlikkuse vähendamiseks, et ta õpiks rahulikult suhtuma erinevatesse stressitekitavatesse situatsioonidesse ja faktoritesse.

Koerad vajavad vaimset ja füüsilist tegevust ning see peab olema tasakaalus. Kui koer ei saa piisavalt liikuda, siis kuhjub temasse maha laadimata energia, mis tekitab pinget. Kui pinge kuhjub, vallandab see haukumise iga väiksema ärriti peale. Kõige efektiivsemad tegevused on jalutuskäigud looduses, seal maandab koer oma stressi; nuuskimine annab ajule tööd, see on keskendunud tegevus ja rahustab; nuputamisülesanded; koostööharjutused.

Kas võib eristada niiöelda haukuvaid ja vaikivaid tõuge?

Nagu on jutukaid ja vähemjutukaid inimesi, nii on ka koerad oma häälekuselt erinevad. Ei tahaks välja tuua eraldi tõugusid, kes vähem hauguvad, sest see võib olla väga individuaalne. Tõu kirjeldus toob välja väga üldistatud käitumisjooned. Näiteks üldjuhul alaska malamuudid uluvad, kuid tean vähemalt ühte selle tõu esindajat, kes on haukumise ära õppinud. Kui tõu kohta on kirjutatud, et see koer ei haugu, siis tuleb arvestada teist liiki väljendusviisiga nagu näiteks ulgumine, vingumine, kähisemine, norskamine vms.

Kui probleemid on tõsised, naabrid kaebavad pideva haukumise või ulgumise pärast, mida siis teha?

Haukuv koer Image by dahancoo from Pixabay

Koerad elavad hetkes ja haukumise hindamisel tuleb kindlasti arvesse võtta situatsioon, milles koer viibib. Erinevate haukumiste äratundmist saab harjutada koeri jälgides ja nende käitumist analüüsides. Kindlasti ei tohi koera peale häält tõsta ega teda karistada.

Omanikupoolsel sellisel käitumisel ei ole tulemust ja ei tohi unustada, et see on koerte loomupärane käitumine. Igal võimalusel tuleb kiita ja kinnistada seda käitumist, mida me koeralt ootame ja mis meile meeldib ning ignoreerida taunitavat käitumist.

Ignoreerida tuleb selliselt, et koer ka aru saab, et tema teguviis omanikupoolse ignoreerimise esile kutsus. Probleemide ilmnemise puhul tasub probleeme arutada ning lahendusi otsida koos koerakoolitajatega.

Haukumise lühivestmik

• ELEVUS: haukumine väljendab emotsioone. See võib olla rõõmustamine või siis ka ootusärevus, et kohe-kohe hakkab midagi toredat juhtuma. Haukumine on kõrge tooniga ja sage, haukumise vahepeal võib koer niutsuda. Koer ei suuda rahulikult paigal püsida, liigub ringi, hüpleb, pöörleb.

• HOIATAMINE: üksik lühike ja terav haugatus, et hoiatada oma pereliiget või pere teist koera. Tähendus võiks olla: „Hoia eemale, oht läheneb!”

• HIRM: kõrgel teraval toonil haukumine, pikad hüsteerilised seeriad. See võib sarnaneda elevushaukumisele, kuid koera hääles on hirm selgelt äratuntav. Koer on pinges, aga aktiivne, jookseb närviliselt edasi-tagasi.

• VALVAMINE, KAITSMINE: haukumise see on lisaks kuulda urinat. Haukumine on lühidam ja kumedam, madalamal toonil. Koer liigub järsult edasi objekti suunas, mis kujutab endas ohtu ja mida koer üritab sellise käitumise abil ära ajada. Koer võib proovida ka situatsioonist eemalduda.

• FRUSTRATSIOON: lõputu haukumine, milles on kuulda meeleheide ja lootusetus. Haukumine toimub ühel ja samal toonil, fraas võib lõppeda ulgumisega ja siis algab jälle kõik otsast peale.

• ÕPITUD HAUKUMINE: koer haugub, vaikib hetkeks ja vaatab ringi, otsides-oodates tähelepanu, kinnitust käitumisele või preemiat, mida ta kunagi enne oma sellise käitumise peale saanud on. Kui nüüd oodatav preemia ei saabu, hakkab koer uuesti haukuma.


Anneli Matsi on diplomeeritud koerakoolitaja (IDT), kes tegeleb koerte sotsialiseerimisega ja korraldab koerte suhtlustunde. Probleemide korral võib tema poole pöörduda ka erakonsultatsiooni saamiseks. Igapäevaselt töötab Anneli Varjupaikade MTÜ projektijuhina. Tänaseks on Anneli kodus kolm samojeedi koera, kellest kaks on jõudnud tema juurde teise ringi koertena ning varjupaigast võetud kass.

Artikkel ilmus meie ajakirja Käpa all 2017/1 numbris.